Pärnu hansapäevade raames toimub 26. juunil ÖÖkudumine, mida korraldavad ja veavad www.isetegija.net käsitööfoorumi liikmed.
Pärnus tuleb öökudumine
21. juuni 2009, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ÖÖkudumise eesmärk on propageerida käsitöö kui ilusa ja samal ajal praktilise harrastusega tegelemist nii noorte kui vanemate seas.
“Koome ja heegeldame öö valgemaks!” ütles Kadri külalistemaja perenaine Kadri Kangro, ettevõtmise üks eestvedajaid. Väikesest vihjest ja ideest foorumis kasvas välja konkreetne ettevõtmine: seitsmest nurgast lähtuva kiiresalli ühine kudumine.
Suure kiiresalli kudumiseks läheb 26. juuni ööl vastu 27. juunit Pärnus Tallinna värava vallide juures.
“Alustame kudumisega juba keskpäeval, kuid õiged tuurid võtame üles alates üheksast õhtul ja koome-heegeldame kiiresalli koiduni,” rääkis Kangro. “Ootame kudumisel osalema ka linnarahvast. Salli koome lõngajääkidest, mille võtavad kaasa korraldajad, ent lahkelt on oodatud linnarahva lõngajäägidki. Kui ei soovi oma lõnga ise kiiresalli kududa-heegeldada, oleme tänulikud lõngavarude suurendamise eest, mis jõuavad salli sisse kellegi teise sõrmede all.”
Kiiresall kui ühine looming
“Kiiresalli idee teeb eriliseks see, et suvel salli kootud päikesesoojus annab meile kaitset külmal ajal – sall leiab oma koha advendiajal,” selgitas Kangro.
Seitsmest nurgast lähtuv kiiresall sümboliseerib Pärnu hansapäevade logo. Logo sümbol on aga Pärnu keskaegse linna bastionide kujutis ja neid oli seitse. “Järgmisel aastal on Pärnus toimumas rahvusvahelised hansapäevad ja meie toredat tulemust esitletakse ka seal,” lubas Kangro. Pärast salli valmimist liigub kiiresall kaunistama avalikku ruumi.
Öisele kudumisele annavad meelolu tõrvikud ja valgustusega vardad-heegelnõelead. “Oleme kui väiksed jaaniusssid juunikuuöös. Kel soovi, võib tulla lihtsalt öösel meie seltsi oma poolelioleva tööga näppe liigutama ja jutukera kerima,” kutsus Kangro.
Päevasel ajal, kuni ÖÖkudumise lõpuni võib julgelt astuda isetegijate juurde ja käsitööalast nõu küsida. “Kas või untsuläinud kampsuni vigade otsimisel, kui võtate kaasa oma kampsuni,” pakkus Kangro. “Või haarate lihtsalt hõlmast, et abi saada, kui oma mõistus otsas.”
ÖÖkudumine väärtustab käsitöökultuuri
Öökudujad tahavad üritusega väärtustada Eestile omast käsitöökultuuri, mida on põlvest põlve edasi kantud.
Tänapäeval, kus põlvkondadevaheline suhtlemine ja esivanematega ühe katuse all elamine ei ole tavaks, on jäänud tagaplaanile ka suust-suhu edasikantavad näputöö traditsioonid. Seda püütakse korvata koolis käsitöötunniga, ent puuduva isikliku kontakti ja emotsionaalse seoseta ei pruugi tulemus olla piisav, et tava saaks jätkuda, arvavad käsitööfoorumi liikmed.
Seetõttu on oluline eriliselt välja tuua ja rõhutada meie algupärandit, et seda mitte kaotada üha kiiremas ja tehnilisemas maailmas. Käsitöö on eesti naisele olnud pikka aega iseenesestmõistetav, muudmoodi lihtsalt polnud võimalik.
“On ju nimigi käsiTÖÖ. Helgema aja saabudes paljud loobusid sellest “tööst”, sest saab ju lihtsamalt,” mõtiskles Kangro. “Kapitalistlikes riikides on käsitöö väga kõrges hinnas, sest vähe on järel neid, kes seda valdavad. Käsitöö on elitaarne hobi. Eesti peaks siin kasutama oma soodsaid tingimusi ja õppima teiste vigadest. Käsitöö on elustiil.”
Käsitöö hõlmab tohutult palju võimalusi ja seetõttu leiab enamus sellest midagi huvitavat enese jaoks. Kududa on Kangro ütlust mööda lihtsalt mõnus, see rahustab hinge ja aitab välja argirutiinist, sest kuduja leiab alati vähemalt nii palju aega, et rida lõpuni teha.
“Tahame inimestele teadvustada, et isetegemine on lahe hobi ja sellega tegelevad inimesed igas vanuses,” selgitas Kangro. “Keerulisel ajal on isetegemisel oluline praktiline tähendus, see aitab säästa. Vanadest asjadest uue tegemine on põnev väljakutse, sest tavaliselt ei tea, mis lõpuks välja tuleb, ja tulemus on alati ainulaadne. Pealegi on see väga keskkonnasõbralik ja odav.”