/nginx/o/2009/06/17/195630t1h63ad.jpg)
USA Chicago ülikooli meditsiiniinstituudi psühholoogide ja käitumisteadlaste tehtud uuring näitas, et kindla eesmärgiga inimesed elavad kauem.
Psühholoogid: kindla eesmärgiga inimesed elavad kauem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste kinnitusel ei mängi rolli see, kas eesmärk on ambitsioonikas või tagasihoidlik, kirjutab AP.
«See võib olla ükskõik mis – mingi kindel unistus, heategevus või isegi mõne raamatusarja läbi lugemine,» selgitas neuropsühholoog Patricia Boyle.
Boyle´i sõnul näitas uuring, et kindel eesmärk aitas ka paremat tervist säilitada.
«Leidsime, et kindla eesmärgiga inimeste seas oli pärast eesmärgi täitumist suremus märgatavalt väiksem, kui nende seas, kel eesmärki ei olnud,» selgitas neuropsühholoog.
Boyle ja ta kolleegid uurisid 1238 vanemas eas isikut, kellest mitte keegi ei põdenud dementsust. Uuringu alguses oli nende keskmine vanus 78 eluaastat.
Uuringu alguses küsitleti katsealuseid nende elusihi kohta ning neil tuli end vastaval skaalal määratleda.
«Kindla elueesmärgiga inimesed asusid viiepalliskaalal keskmiselt 3,7 juures,» selgitas Boyle.
Uurija lisas, et võeti arvesse ka seda, kas esines depressiooni, kroonilisi haigusi ja puuet.
«Isegi nende arvesse võtmisel saime sama tulemuse, et inimene, kellel on kindel eesmärk, mida ta tahab saavutada, võib kauem elada,» sõnas Boyle.
Varasemad uuringud näitasid, et kindel nauditav tegevus või eesmärk aitab vanemaealistel ka vaimset heaolu säilitada.
Boyle`i kinnitusel oli see uuring esimene, mis näitas seost elueesmärgi ja pikaealisuse vahel.
Veel üks uuring näitas, et üle 65-aastastel, kes tegelesid vabatahtlikult heategevusega, jäi pärast heategevusest loobumist nelja aasta jooksul risk surra üsna madalaks.
«Tundub, et eesmärgiga inimeste füüsiline ja vaimne tervis on parem ning nad mõtlevad vähem oma haigustele,» lausus Boyle.