Ülekaalulisuse põhjuseid on otsitud viimastel aastakümnetel päris põhjalikult, kuid lõplikke vastuseid on saadud vähe. Minu arvamus on, et ühte kindlat põhjust ei eksisteerigi ning kümned eri faktorid kõik mängivad oma rolli. Seega on minu arust parim viis ülekaalulisuse leviku vähendamiseks justnimelt nendel teemadel arutlemine ning loodetavasti ka inimeste harimine.
Terviseportaal Kaalust alla analüüsib ühte paari aasta tagust uuringut, mis vaatles ja hindas sadade inimeste suhtumist erinevatesse toidukombinatsioonidesse. Eesmärk oli mõista kuidas inimesed toidu energiasisaldust hindasid ning mis olid faktorid, mis sellele mõju avaldasid.
Uuringus osales 934 inimest, kellest 74.2% olid naised ja kelle vanus ulatus teismelise east kuni viiekümnendate eluaastateni. Katsealustele näidati uuringu raames 4 erinevat toidukorda ning paluti neil hinnata toidu energiasisaldust.
Toiduvalikud koosnesid kas ebatervislikust toidust nagu näiteks hamburgerist või siis ebatervisliku + tervisliku toidu kombinatsioonist- näiteks hamburger + 3 tükki sellerit.
Uuringus saadi kokku 2750 arvamust ning keskmiselt hinnati ühe “ebatervisliku” toidukorra väärtuseks 691kcal. Kui nüüd loogiliselt mõelda siis peaks olema ilmselge, et “ebatervislik+tervislik” toit peaks sisaldama rohkem kaloreid, toidu hulk ju kasvas.
Aga ei. Keskmiselt hinnati ebatervisliku+tervisliku toidu energiaväärtuseks 648kcal. Igaks juhuks tehti samal ajal jooksvalt lisaküsitlus, kus uuriti, kas äkki inimesed arvavad, et tervislikud toidud sisaldavad negatiivseid kaloreid – ehk vähendavad kogu eine kaloraaži. Ei, nii see polnud.
Mis juhtus oli see, et usk tervisliku toidu kasulikkusesse oli niivõrd suur, et inimesed alateadvuslikult alahindasid ebatervisliku ja tervisliku toidukombinatsiooni kaloraaži.
Aga asi läheb veelgi huvitavamaks. Kui uuringu tulemused kategoriseeriti selle järgi, kui teadlikud olid inimesed oma kehakaalust, kui palju nad oma kaalu üle muretsesid, siis muutusid numbrid veelgi enam.
Kõige enam “kaaluteadlikud” inimesed hindasid ebatervisliku toidu väärtuseks 711kcal ning ebatervisliku+tervisliku toidukombinatsiooni väärtuseks kõigest 615kcal. Seega olgugi, et toidukogus suurenes, hinnati suuremat einet lausa 100kcal võrra väiksemaks kui väikest einet!
Sealjuures hindasid vähem kaaluteadlikud inimesed ebatervisliku toidu väärtuseks 684kcal ja ebatervisliku+tervisliku toidu puhul suuruseks 658kcal. Seega on kindel seos selle vahel, kui kaaluteadlik inimene on ja kui ebatäpne on tema arvamus toidu energeetilisest väärtusest.
Loogiline oleks eeldada, et motiveeritud inimesed, keda huvitab tervislik kehakaal, on toidukoguste hindamisel sedavõrd täpsemad võrreldes teistega. Uuring leidis aga vastupidiseid tulemusi. Mida motiveeritum ja eneseteadlikum inimene, kes huvitus oma kaalust ja tervisest, seda enam tekkis nö. negatiivse kaloraaži eelarvamus.
Tegelikult võiks öelda, et sellise ebatäpsuse põhjuseks ei olnud isegi mitte dieeditaja motiveeritus vaid pigem üldine suhtumine toitumisse. Mida enam keskenduti asjadele nagu head/halvad toidud, toidukordade sagedus, “puhtad”/”mustad” toidud jne, seda enam kadus silmapiirilt toitude koguste ja toitainete sisalduste tähtsus, olgugi, et just see on kõige olulisem.
Selline suhtumine on tänapäeval väga levinud ja tegelikult võib see laiemale üldsusele kurvalt lõppeda.
Selle asemel, et objektiivselt hinnata toidu energeetilist väärtust sõltuvalt toidu hulgast ja toitainete sisaldusest – kiputakse ülehindama toidu “kuulsust”. Kuigi võib tunduda, et toitude kategoriseerimine “heaks” ja “halvaks” muudab toitumise lihtsamaks kõigile, unustatakse selle käigus ära kõik see mis tõeliselt määrab toidu väärtuse.
Seega pidage meeles:
See kuidas üks või teine toit teie kehakaalule otseselt mõjub sõltub alati kogustest ja sisaldusest, mitte toiduaine nimest ega talle külge poogitud kuulsusest.
Oma toitumist hinnates keskenduge alati objektiivselt neile omadustele ning ära laske end petta eelarvamustest.