Teadlaste sõnul kasutavad taimed matemaatikat, et öisel ajal reguleerida toitainete reserve.
Taimed kasutavad matemaatikat
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. juuni 2013, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti teadlastele oli üllatuseks, et taimedele on selline keeruline aritmeetiline süsteem, edastab BBC.
Norwichis asuva John Innesi keskuse uurijate kinnitusel arvutavad taimed lehekemikaalide abil välja kui suur on tärklise tarbimine öisel ajal.
Linnud kasutavad samalaadset süsteemi migratsiooni ajal keharasva puhul.
Teadlased uurisid Arabidopsis (müürlook) taimi. Taimed ei saa kasutada öisel ajal päikeseenergiat, et süsinikdioksiidi muuta suhkruteks ja tärkliseks. Selle tõttu peavad taimed reguleerima oma tärklisevarusid, et neist jätkuks öö läbi.
Katsed paljastasid, et vajaliku tärklisekoguse jaoks kasutavad taimed matemaatilist jagamist.
«Tegemist on esimese sellise tõendiga aritmeetika kohta bioloogias. Tegemist on keemiliste protsesside arvutustega,» selgitas teadlane Martin Howard.
Ta selgitas, et öisel ajal mõõdavad lehed kui palju tärklist on varuks. Taimed tunnetavad aega sisemise kella abil nagu ka inimesed.
Uurijate arvates keskenduvad taimed matemaatilises protsessis kahte sorti molekulidele – molekulid, mis stimuleerivad tärklise lõhustumist ja teised molekulid, mis püüavad seda takistada. Taim reguleerib nende kahe abil öist tärklise tarbimist.
Londoni ülikooli teadlase Richard Buggsi sõnul ei ole see protsess näite taimede kõrgest intelligentsusest.
«See näitab, et taimedele on mehhanism, mis automaatselt reguleerib öist süsivesikute tarbimist. Taimed ei tee seda nii-öelda matemaatikat vabatahtlikult ja eesmärgiga nagu inimesed, vaid see on ellujäämismehhanism,» nentis uurija.
Müürlook (Arabidopsis) on ristõieliste sugukonda kuuluv heintaimede perekond.
Tänapäeval arvatakse perekonda üheksa liiki, millele lisandub kaheksa alamliiki. Harilik müürlook oli esimene taim, mille kogu genoom on kaardistatud.