Pirgit Toomel: kas välismaa muudab inimesed vabameelsemaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnele mõjub välismaale minek samasuguse totaalse muutusena nagu Zenja Fokini Stiilipäevikus osalemine. Tagasihoidlikest naisterahvastest kooruvad rock'n'roll-tšikid, kes näpud püsti juukseid lehvitavad ja seelikusaba kergitavad. Ärimeestest saavad bordellipidajad, kes stripparite ja prostituutidega enda meelt lahutavad. Kõlab tuttavalt?
Riigipiiri ületamine on kui elu pausi peale vajutamine. Olukord, kus rutiinne töö ja üksluine elu ei paku enam rahuldust, on igati soodne, et kohver pakkida ja reaalsusest mõneks ajaks põgeneda. Kuid, kas reisipalavik, ärevus, põnevus ja piiritlematu rõõm, mis südame on vallutanud, on tõesti põhjuseks, miks inimesed reisides püksirihma lõdvaks lasevad?
Öeldakse, et kõik, mis juhtub reisil, jääb reisile ja see, mis on kodus, jääb koju - seal hulgas ka vastutustunne. Ma ei tea, kas see on päike, mis pead küpsetab või alkohol, mis mõtlemisvõimet pärsib, kuid põhimõtted, millest kodus kinni hoitakse, on puhkusel kui tuulega pühitud. Ilusat tüdrukut või surfarist poissi nähes on enda kallim hetkega unustatud ja koos sellega ka kõik reeglid.
Ahvatlusele, mis inimesi välismaal kimbutab, on raske ei öelda, sest tõenäosus, et tehtud patud päevavalgele tulevad, on nullilähedane. Kas suudaksid nägusa supermodelli, kes end ise pakkuma tuleb, minema saata? Ainult silmailuga piirdumine oleks antud olukorras sama kehv kui teleka vaatamine ilma seda sisse lülitamata.
Aga elu ei ole must ja valge, igas suhtes on omad mängureeglid. Kõik ei usu monogaamsusesse ja milleks petta, kui saab ka ausalt? Seksturism on paljudes peredes pooldatud hobi. Naised saadetakse Lõuna-Ameerikasse või Araabia maadesse meelt lahutama, samal ajal, kui härrad käivad enda elu Aasias vürtsitamas. Ärge siis imestage, kui teie kaaslane sealt suguhaiguste taksona naaseb ja te endale sealt mõne vigurivända külge poogite. Uusi kogemusi eksperimenteerides võiks seda siiski 99,9-protsendilise turvalisuse piirides teha. Kummid kotti!
Mõnele mõjub koduriigist lahkumine kui kinnipeetava vanglast vabastamine. Lõpuks ometi võib teha, mida hing ihaldab. Isegi kui keegi kortsutaks kulmu, siis võõra inimese moraalijutt on samasuguse tähtsusega nagu hane selga vesi. Täielik vabadus laaberdada ja pidutseda ilma igasuguste piirideta. Ärgem unustagem, et ka Eesti on väga popp sihtkoht odava alkoholi ja ilusate naiste tõttu. Justkui tegemist oleks džungliga, kuhu orangutangid võivad tulla oma pingeid maandama.
Öeldakse, et välismaa muudab inimesi, mistõttu ei julge enam Lättigi minna. Mis siis saab, kui sealt tuleb kuue varbaga tagasi naasta? Kõlab sama utoopiliselt nagu Eesti riigi võim kalale jalgu alla kasvatada. On aeg peeglisse vaadata ja enda varjatud küljega tutvuda. See ei ole riik, mis sind muudab, vaid sina ise. Kui ärireisidest saavad orgiad prostituutide ja narkootikumidega, siis seda ennekõike sinu tahtmise läbi. Kehtib ka moraalijüngritest naisterahvaste kohta, kes käivad sõbrannadega rannapoisse lantimas.
Välismaal on salapärane võim inimeste tõelised paled päevavalgele tuua, mitte sind muuta. Kui sa käitud teisel pool maakera nagu paharet viimsel päeval, siis seda sellepärast, et sul on täielik vabadus olla sina ise. Enam ei kehti ükski reegel ega piirang, sest ei ole hukkamõistvat publikut ja lähedasi, kellele sa oma käitumisega haiget teeks. Kui oled piisavalt julge petma, siis ole ka enda vastu aus ja ära süüdista tehtus päikest, randa, liiva või alkoholi, vaid otsi tõde iseendast. See oled sina!