Pärnu Nooruse maja fuajees on üleval Reti Üprausi ja Jüri Vlassovi fotonäitus „Maailm täis vanglaid“.
Fotokunstnikud vanglas vabadust otsimas
26. mai 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on Vlassovi ja Üprausi vanglateemaliste fotode teise väljapanekuga.
Esimene näitus oli 2007. aastal Endla Teatrikohvikus. Pildid sündisid vahetult pärast Pärnu vangla sulgemist, mil Vlassov ja Üpraus selles reaalsuses fotolavastusi tegid.
Näituse kontseptsioon räägib sellest, et tavapäraselt peetakse vanglaks hoonet, kus on trellitatud kambrid, ahistavad reeglid, vihased või hirmunud inimesed, masendus ja lootusetus.
“Kuid kui vaadata lahtiste silmadega ringi, näeme samasuguseid nähtusi vabaduseski. Kuivõrd me oleme vabad? Millisest vangistusest inimkond praegu püüab välja rabelda ja kas uus, saabuv ajastu on äkki vabanemine järjekordsesse vangistusse? Kus on siis tõeline vabadus ja millal ta saabub?” küsivad näituse autorid.
Kommenteerides eelöeldut, lisab Üpraus, et ühiskonnaelus heidetakse aastate möödudes vana maailm kõrvale ja tormatakse uude, vabamasse ja paremasse ellu. Küll tormati kommunismi, siis kapitalismi, nüüd järgmistesse vabaduse illusioonidesse. Inimesi kujundatakse uues vaimus elama, ühel hetkel aga jaotatakse nad ikkagi kastidesse ja lubatud vabadust pole kusagil. “Inimesed ei tohiks enam nii kergesti liimile minna. Igaüks peab leidma oma tee vabadusele,” pakub Üpraus. Masendav on asjaolu, et järjest enam lapsi ja noorukeid satub trellide taha. Tundub, et saabumas on ajastu, kui igal poisil-mehel on olemas arestimaja või vangla kogemus. Ja see näib olevat normaalne.
Et Üpraus jätkab kunstiteraapia õpinguid, huvitab teda, kuidas on võimalik kunsti kaudu inimesi positiivselt mõjutada ning inimlikku kontakti saavutada. Ta on koolikaaslase Alex Tropega kaasatud projekti, mille eesmärk on võimaldada kriminaalhooldusalustel käia aasta jooksul avatud kunstistuudiotes ja loovtundides.
“Jätsin selle vanglateema iseendas mõneks ajaks rahule, sest see võttis palju energiat. Kuid kuna pilte sai tehtud tookord palju ja igaühel neist on oma sõnum, tahtsime neid teistega jagada,” lõpetab Üpraus jutu.
Näitus jääb avatuks 7. juunini.