Nepali mägironijate sõnul on kliimasoojenemise tõttu maailma kõrgeim mägi Džomolungma üha enam hakanud paljastama oma karme jooni.
Kliimamuutus raskendab Džomolungma vallutamist
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. mai 2009, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rekordiliselt 19 korda sellele mäele roninud šerpa Apa kinnitusel leiab üha kõrgemalt paiku, kus ei ole enam lund ja jääd, vaid paljas kivim, kirjutab mtv3.fi.
Ka on mäel üha vähem jääliustikke.
«Kliimamuutusest tingitud jää sulamine ja paljastunud kivimid raskendavad ronimist, sest kivide peal jääraudadega liikumine nõuab üliinimlikku jõupingutust,» selgitas 49-aastane šerpa.
Nepali mägironija saabus just tagasi Džomolungma ekspeditsioonilt, kus tal oli kaasas plakat kirjaga: «Peatage kliimamuutus, laske Himaalajal elada».
Džomolungma on kõige kõrgemal merepinnast asuva tipuga mägi maailmas, asub Aasias Himaalajas. Asudes mõnevõrra põhja pool naabruses olevatest kõrgetest tippudest, on ta lõunast küll näha, kuid ta kõrgus ei torka silma, kui ei arvestata, et ta on teistest mägedest tagapool. Seevastu põhjast vaadatuna kõrgub Džomolungma selgelt üle kõigi teiste mägede. Kõrgus on 8848 meetrit.
Mäe tippu jõudsid esimeste inimestena Edmund Hillary ja Tenzing Norgay 29. mail 1953.