Eurolaulu Raadio

Rootsi suurimast järvest leiti viikingilaeva jäänused

Viikingilaeva koopia

FOTO: AFP / Scanpix

Merearheoloogid leidsid Rootsi suurimast järvest Vänernist viikingilaeva jäänused.

50 sukeldujast koosnev meeskond tegi umbes 20-meetrise laeva jäänused kindlaks möödunud nädalal, kirjutab The Local.

«Rootsi vetest ei ole varem viikingilaeva jäänuseid leitud,» selgitas merearheoloog Roland Peterson.

Petersoni kinnitusel on varem viikingialuseid leitud ainult kuivalt maalt.

Sukeldujate kinnitusel paistis järvepõhjast ainult üks laevaosa, ülejäänud olid kaetud meetripaksuse  mudaga.

Merepõhjast üles toodud puunäidised ning rauast nool ja mõõk saadeti laboratooriumisse uurimiseks. Need peaksid andma leiu umbkaudse vanuse.

«Me ei saa mitte milleski enne kindlad olla, kui saame laboritulemused. Kuid mõõk ei pruugi pärineda siitkandist,» lisas merearheoloog.

Arheoloogide arvates lubab laeva kuju arvata, et tegemist on viikigi ajastust pärit alusega.

Vänern on Euroopas suuruselt kolmas järv, selle suurus on 5648 ruutkilomeetrit.

Leitud alusest 100 meetri raadiuses on veel kuue laeva jäänused, millest kolm laeva on peaaegu täpselt üksteise peal.

«Pole siiski teada, kas need laevad pärinevad samast ajastust,» lisasid merearheoloogid.

Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes .8.–11. sajandil niinimetatud viikingiajastu.

Nimetus «viiking» pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.

Viikingid olid osavad laevaehitajad. Nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.