Lugeja kirjutab: buliimia ja kolmas silm

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Naine24 postkasti saabus kiri lugejalt, kes pihib oma mõtteid kirjavormis lugejale kui heale sõbrale.

Kallis sõber!

Tegin täna esimest korda meditatsiooni. Õigemini peaksin alustama sellest, et käisin täna nõia juures ja ta ütles mulle, et minu n-ö kolmas silm on blokeeritud ja et see omakorda mõjutab paljusid teisi tšakraid. Ma olen kinni ja umbes omadega. Muidugi pakkus ta, et võib igasugu needused ja sajatused ja blokeeringud maha võtta, kuid ilmselt oleks see mulle maksma läinud need koondamisrahad, mida ma veel nuusutanudki pole. Küsisin hoopis, mida ma ise saaksin ära teha. Soovitas mediteerimist, otsida käskis lihtlabasest Youtube’ist. Tänapäeva alternatiivmeditsiin on väga ökonoomseks muutunud – vanasti sai posijalt ikka peatäie nõiarohtu ka kaasa, millest teed keeta. Aga no kui Youtube, siis Youtube it is.

Kodus otsisin natuke ja tundsin end ausalt öeldes pimeduses kobavat. Kuidagi võõras ja arusaamatu näib kõrvaklapid pähe panna ja tšakraid vabastama hakata. Lisaks ajas mind tol hetkel väga närvi asjaolu, et kass oli klappidel juhtme läbi närinud ja niisiis pidin tähtsal hetkel veel uusi klappe otsima.

Klapid lõpuks kõrvas, hakkasin kuulama ja siis häiris, et kuulsin ka telekahelisid. Hüüdsin mitu korda elukaaslase nime ja läksin järjest rohkem endast välja, kui telekas ikka edasi karjus. Tundsin kurgus vastikult tuttavat ärevuskrampi ja tõstsin veelgi häält. Ja siis äkki kangastus silme ette pilt väikesest minust omas toas, kes kuulis ema ja vanaema vaidlemist. Nägin pilti järjest selgemalt ja see ei tahtnudki ära kaduda. Nii nagu nad seda alati mu lapsepõlves teinud olid. Palju vaidlesid nad just sel teemal, kuidas mind kasvatama peaks ning kuidas kumbki mulle valesid asju lubab. Justkui mind ennast polekski seal olnud.

Vahel ma karjusin, et nad lõpetaks, vahel nutsin ning vahel üritasin keskenduda muudele asjadele. Aga see oli suhteliselt võimatu, sest hääled lihtsalt olid nii valjud. Ma nuuksusin omaette, et nad laseksid mul lugeda või kooliasju teha, aga see kõik kestis aastaid. Neil hetkedel oli võimatu koolitöödele keskenduda ja siis õppisin tavaliselt öösiti.

See süütunne, mis kogunes, ei olnud väike. Ma tahtsin muutuda olematuks või siis üritada kõigile meele järgi olla, et ometi millegi kallal võtta ja vaielda ei oleks. Süüdistasin ennast, et meil kodus kõik paigast ära oli. Kogu aeg proovisin olla õigesti, aga välja tuli ikka valesti. Ning vaidlemist jätkus kauemaks. Igasugust kriitikat ei talunud ma enam üldse ja nii panidki mõned süütud märkused aluse mu «buliimiakarjäärile».

Kuigi kui tavaliselt tehakse karjääri ikka ülespidises suunas, siis mina kaevasin ennast aastatega järjest rohkem mutta. Kõik mu sees on koost lagunenud ja roiskunud, mu areng on justkui kuskile seisma jäänud. Süütunde ratas käib ringi, aga edasi ei liigu. Nii et mina olengi vist hingelt see väike tüdruk, kes tahtis nähtamatuks muutuda, kuna ei mõistnud, et polnud ise süüdi, et oli kahe maailmavaate vahele köieks saanud.

Midagi justkui koorus sellest meditatsioonist välja ja miski sai uue tähenduse. Ma mõistan nüüd, miks sellist süükoormat kandnud olen ning miks ma kogu hingest perfektsust ihalen. Kui asja huumoriga võtta, siis sellepärast, et emal ja vanaemal oli mõlemal kõva hääl ja mina ei saanud rahulikult raamatut lugeda.

Nii ma olengi üritanud olla võimalikult paindlik ja nähtamatu – kutsu seda selgrootuseks, kui soovid. Hirm olla mina ise ja tunne, et võiksin kedagi pettuma panna, polegi lasknud selgrool kasvada. Ja kolmas silm ka ei funktsioneerinud siiani, nii et kust pidin ma oskama asjadest aru saada? Ja oma käitumist, harjumusi ja süütundest tingitud pahesid muuta – ma olin ju kõigest laps.

Kas nüüd, kui sellest natuke aimu olen saanud ning julgen rohkem enda sisse vaadata, on võimalik midagi muuta? Peab ju olema. Muidu ma lähen küsin küll need 40 euroraha nõialt tagasi.

Vot selline esoteeriline kiri tuli seekord. Kui Sind uskuda, siis 28 on murranguline iga – midagi nagu loksub paika. Minu ootused on ka suured.

Kallistan Sind!

Mina

Selle loo eest sai autor auhinnaks Tule vananemisvastase silmaümbruskreemi ja Avoni Activinol tehnoloogiaga nahka taastava 14 päeva hoolduskomplekti. Kirjuta Sinagi ja vali omale auhind. Loe lähemalt SIIT!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles