1600 aastat tagasi surnud roomlannal oli hammastega kasvaja

1600 aastat tagasi surnud roomlannal oli hammastega kasvaja

FOTO: SCANPIX

Arheoloogid leidsid Hispaaniast Vana-Rooma naise jäänused, kes suri 30. eluaastates.

Naisejäänustelt leiti alakehast kivinenud kasvaja, millel olid hambad, edastab Live Science.

Teadlaste sõnul oli 1600 aastat tagasi surnud naisel tsüst, mida tuntakse kui dermoidtsüsti.

Dermoidtsüstid on tavaliselt moodustised nahaaluses koes. Kui see tsüst on munasarjades, siis kannab see nimetust tsüstiline teratoom.

Sellised tsüstid tekivad rakkudest, millest tavaliselt areneb nahk. Tüstist võib aga leida ka rasvkude, küüsi, karvu ja hambaid.

Naise alakeha kasvaja oli oma kõige laiemas kohas 44-millimeetrine.

«Dermoidtsüstid on kummalised ja ebatavalised kasvajad,» sõnas Barcelona ülikooli teadlane Nuria Armentano.

Ta lisas, et tegemist on esimese Vana-Rooma ajast pärit inimjäänusega, millel on dermoidtsüst.

See naine elas Vana-Rooma langusperioodil, mil põhja poolt ohustasid Rooma impeeriumit barbarite pealetungid. Nad vallutasid lõpuks suure osa Rooma alasid, kaasa arvatud Hispaania. Sinna jõudsid vandaalid, sueebid ja alaanid.

Kasvajaga naisejäänus leiti Katalooniast Lleidast.  Naine oli maetud selliselt, et ta kehale olid asetatud katusekivid, mida Vana-Roomas nimetati tegulae.

«Tegulae kividega matmised olid Roomas tavalised. See naine ei olnud jõukas ega kuulus. Ta oli pärit madalast sotsiaalsest kihist,» selgitas arheoloog.

Teadlased rõhutasid, et naine ei pruukinud oma haigusest kunagi teadlik olla. Kuid samas võis see kasvaja talle saatuslikuks saada.

«Tsüstiline teratoom võis ta tappa, kuna sedalaadi tsüstid võivad tekitada häireid teistes organites,» selgitas Armentano.

Ta lisas, et selline tsüst võib kaasa tuua infektsioone, aneemiat ja raseduskomplikatsioone.

Samas ei olnud see tsüst roomlanna kehakuju muutnud.

«Ta  ei pruukinud kasvajast teadlik olla. Samas ei ole ta jäänustel märke, et ta oleks kannatanud. Ta võis surra ükskõik, mille tõttu,» selgitas teadlane.

Tagasi üles