Neeger jääb neegriks ...

, Kanal 2 "Krimi" saatejuht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Imre Kaas
Imre Kaas Foto: Kanal 2

Eesti keel on üks kaunimaid maailmas, jäädes loodetavasti meie rahvuslikuks uhkuseks veel aastasadadeks. Ometi võib üks kõige tavalisem eestikeelne sõna välja öeldes põhjustada tormi veeklaasis, kui mitte isegi orkaani. See sõna on "neeger".

Mõni kuu tagasi kirjeldasin näiteks „Krimi" saates ühte Tallinnas toimunud liiklusõnnetust, mille põhjustas mustanahaline mees. Keelelise mitmekesisuse huvides kasutasin seal loos sünonüümina sõna „neeger".

Ja oi milline skandaal sellest tuli! Meie saate vihjetelefon 502 0345 oli rohkem kui nädal aega kõnedest punane. Minu e-postkast oli üle ujutatud kirjadega, rääkimata kümnetest internetikommentaaridest (aga neid on alati väga palju).

Kui kõik need kõned, kirjad ja netikommentaarid ühe lausega kokku võtta, olevat ma rassist või isegi fašist. Ja seda viimast olen eelkõige seetõttu, et kannan Saksa lipu kujutisega frentši. Mis sest, et sel lipul pole fašismiga seost (vähegi ajalooteadlik inimene peaks seda teadma).

Olukord oli hämmastav, sest neeger on minu jaoks emotsioonitu sõna ja võrdeline näiteks asiaadi või kaukaaslasega. Juba minu lapsepõlves räägiti neegritest ja sellega ei kaasnenud halvustavaid kommentaare. Pigem oleks halvustavalt kõlanud see, kui keegi oleks neegri asemel öelnud näiteks „must mees".

See tähendab ju eesti keeles räpast meest! Või äärmisel juhul neid mägede poegi, kes turul šašlõki kõrval kulla pähe vasest sõrmuseid või 100 krooniga „täiesti ehtsaid" Rolexi kelli müüsid. Aga need kümned helistajad, kirjutajad ja kommentaatorid teadsid nüüd täpselt, et neeger polevat enam neeger, sest see on halvustav sõna ja mind tuleks selle kasutamise eest kinni panna. Või äärmisel juhul eetrikeeld kehtestada.

Ega mul jäänudki muud üle kui tsiteerida meie õigekeelsussõnaraamatut, kus öeldakse selge sõnaga, et „neeger ei ole eesti keeles halvustav". Samuti esitasin paljudele vastuküsimuse: miks on siis nende arvates sel sõnal halvustav varjund? „No on ju" ja „nii lihtsalt ei tohi öelda" olid tüüpilised vastused. Tundus, et neile oli  kõrva jäänud, et "neeger" on justkui poliitiliselt ebakorrektne väljend ... Selliseid kusagilt kuuldud tarkusi on ju inimese meeltes väga palju!

Aga midagi pole teha! Minu jaoks jääb neeger siiski neegriks ning mingit varjatud rassismi või muud halvustavat varjundit selle sõna juurest otsida ei maksa. Või kui neeger on tõesti üdini halvustav sõna, äkki peaks ka leheneegri asemel hakkama ütlema lehemustanahaline?

Lõpetuseks aga read ühest Peeter Oja kuulsaks lauldud loost. Huvitav, miks siis sellest skandaali ei tulnud?

Mööngem seda tõika

Aafrikas on rongijuhid teadupärast neegrid.
Kõiki peale võtavad, maha ei jää keegi.
Isegi kõik pärdikud võivad kaasa sõita,
Neegerrongijuht on hea - mööngem seda tõika.

Niisiis Aafrikas on kõik rongijuhid neegrid.
Bussijuhidki on neil neegrid, selge seegi.
Iga taksojuhtki seal must on nagu öö,
Aga oma tööd ta teab - taksojuhi tööd.

Teatris näitlejad on ka Aafrikas kõik neegrid,
Nii kui õpetajadki neegrid selge seegi.
Väga soe on Aafrikas. Viljakas on pinnas.
Mustad mehed igal pool alati on hinnas.

See on kohe kindel värk, ütleme, et reegel:
Kui sa kõnnid Aafrikas, vastu tuleb neeger.
Aga mererannas liiv täitsa lumivalge,
Neegritele meeldib see ja toob rõõmu palge.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles