Tõnis Haavel: minu kallal pandi toime justiitsroim

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Haavel "Ringvaates"
Tõnis Haavel "Ringvaates" Foto: ERR

Investeerimispankur Tõnis Haavel, kes mõisteti süüdi investeerimispettuses, nimetas temaga toimunut «Ringvaates» justiitsroimaks.

«Ringvaate» saatejuht Marko Reikop seletas väidetavat skeemi selliselt - Haavel võttis Eesti rikastelt raha vastu ja lubas selle edasi investeerida, kuid seda ta ei teinud ja nüüd on raha kadunud.

«Nojah, see on see, mida Eesti Ekspress üritab öelda,» kommenteeris Haavel. «Tegelikult on asi palju lihtsam ja ka palju keerulisem. Kokkuvõtvalt on kolm osapoolt - kinnisvaraarendaja, investorid ja finantsnõustaja, kes aitab raha koguda. Nali on selles, et mina ei olnud ükski pool neist. Mina olin selle nõustaja panga juhatuses mingi hetk, aga isegi mitte sel hetkel, kui see asi juhtus.»

Haavel mõisteti kohtus süüdi ja ta kannab seitsmekuulist tingimisi karistust kolmeaastase katseajaga. Ta pääses hullemast, sest teda taheti isegi viieks kuuks reaalselt vangi saata.

«Prokurör küsis küll tingimisi, aga kohtunik arvas, et nad on ikka sellised pätid, et nad tuleks ikka päriselt kinni panna. Ma ei oskagi öelda, miks nii ei juhtunud. Kohtu teed on imelikud.»

Aserbaidžaani kinnisvaraafäärina tuntuks saanud lugu sai alguse 2007. aasta juulis kinnisvaraarendajate Erki Piirsalu ja Harles Liivi plaaniga osta Bakuu lähedal maad ja see hiljem kallimalt maha müüa. Selleks korraldas aktsiaselts Gild FAS võlakirjade emissiooni, et koguda raha ettevõttele nimega Seaside Residence Baku. Plaan oli osta konkreetse, 147 hektari suuruse maa kasutusõigus, seda arendada ja seejärel kallimalt maha müüa. Võlakirju ostis ligi 30 investorit Eestist ja välismaalt ja raha laekus üle 12 miljoni euro. Suurimateks investoriteks olid meediaettevõtte Ekspress Grupp enamusosanik Hans H. Luik kolme miljoni euro ja suurärimees Marcel Vichmann nelja miljoni euroga. Investeerimisprojekt ebaõnnestus, maad ei suudetud osta ning hiljem selgus, et ka investorite raha on kadunud.

Prokuratuur algatas kriminaalasja, milles süüdistas Piirsalut investeerimiskelmuses, kelmusele kaasaaitamises aga Tõnis Haavelit, Harles Liivi, Šarunas Skyriust ja aktsiaseltsi Gild FAS. Üle 30 investori esitasid samade isikute vastu tsiviilhagi, et oma raha tagasi saada. Süüdistuse järgi esitati võlakirju müües valeandmeid, et näidata pakkumist soodsamas valguses ja motiveerida investoreid raha välja käima. 

Kohtuprotsess algas 2012. aasta suvel. Maakohtus jäid süüdistatavad süüdi. Ringkonnakohus lõpetas leedulases Skyriuse suhtes kriminaalmenetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Piirsalu, Liiv, Haavel ja Gild jäid aga endiselt süüdi. Riigikohus nende kaebust menetlusse ei võtnud ning seega jäi kehtima ringkonnakohtu süüdimõistev otsus. Selle järgi määrati Erki Piirsalule kaheaastane tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga, Tõnis Haavelile ja Harles Liivile määrati seitsme kuu pikkune tingimisi vangistus samuti kolmeaastase katseajaga. Jõusse jäi ka maakohtu otsus mõista süüalustelt solidaarselt välja osaliselt menetluskulud ning investoritele tekitatud kahju. Nii tuleb Piirsalul, Haavelil, Liivil ja Gildil kokku tasuda ligi 12 miljonit eurot. Investeerimiskelmuse süüasja osalised end kohtuprotsessi lõpuni süüdi ei tunnistanud.

«Tagasi maksmise kohta tean nii palju, et kohtutäiturid müüsid mu pensionifondi maha. Iseenesest, kuidas selline asi üldse juhtus... Põhimõtteliselt on tegemist - hea sõna on «justiitsroim». Sisuliselt võeti ja sunniti mind näoli põrandale ja tulistati lihtsalt kuklasse,» ütles Haavel.

Haaveli sõnul algas kõik Ekspressi artiklist: «See oli juba 2009. Pärast seda algatati kriminaalasi, mis algatati tänu sellele, et kuriteoteate tegi Erki Piirsalu, kes ise kohtus ise tunnistas, et ta tegi seda suurinvestorite psühholoogilise surve all.»

Haavel ütles, et kohus ei kaalunud otsuse tegemiselt poolt ja vastuargumente. 

«Siin on palju agasid. Näiteks, et miks mina keskne tegelane olen, kui prokurör isegi oma lõppkõnes ütles, et Haavel tegelikult on siin kõige vähem süüdi. Lihtsustatult huvitab aga kõiki see, kus see raha siis on. Ma väitsin seda kohtus ja väidan seda ka praegu - raha on Luige ja Vichmanni kontrolli all. Selle kohta on tõendid olemas, need on kohtule esitatud. Neid võib igaüks vaadata kasvõi äriregistrist. See firma, kuhu osteti dokumendid ja maksti ära riigilõivud seal Bakuus, see firma ei ole enam kõigi investorite kontrolli all, vaid nende kahe. Ülejäänud lihtsalt visati üle parda,» seletas Haavel. «Mina seda alguses ei teadnud, mis seal juhtunud on, aga ma olen ju mitu aastat käinud kohtus ja mulle on tutvustatud tekste, mida kusjuures Piirsalu ise sinna esitas, mille kohta prokurör ütles, et need ei kõlba. Küll aga kõlbasid talle kõik ülejäänud Piirsalu jutud.»

Haavel rääkis sama juttu ka kohtus, kuid kohus seda arvesse võtnud. Ta on veendunud, et kohus tegi vale otsuse.

«Kindlasti tegi kohtunik minu suhtes ebaõige otsuse, sest mina midagi sellist ju teinud ei ole,» rõhutas Haavel. «Aga see ei puutu asjasse. Minu kõige suurem probleem on siin tegelikult see, et olles ise investeerimispankur, teades, mis asjad on äriseadustikud, et on ilmselge, et kui ma olen kuhugi alla kirjutanud, siis on tekkinud dokument ja dokumendil on jõud. Antud kaasuses ma ei olnud isegi kohal sel ajal, kui seda raha tõsteti. Ma ei ole ühegi investoriga rääkinud.»

Haaveli kõik varad on aresti all olnud sellest ajast, kui kohtuasi algas. «Eks selleks peab igaüks valmis olema, kellele kohus teeb otsuse, mis võib olla täiesti ootamatu. Üks probleem ongi siin see, et kohus võiks teha, eriti uutes asjades... see on esmakordne investeerimiskelmus. Sellist otsust ega isegi süüdistust pole Eestis varem olnud. Selles osas peaks kohus tegema otsuse, kus kõik ülejäänud investeerimispankurid mõtleksid, et aa, Haaveli keiss, et mida ma teistmoodi teeks. Et milles teda siis süüdistatakse. Mina ei tea,» nentis Haavel, et tal pole siiani aimu, milles teda süüdistati.

Seda, kas Bakuus tegelikult saadi maad või mitte, Haavel ei tea. «Sellepärast, et see firma on alates 2009. aastast Luige-Vichmanni kontrolli all. Kuni 2012 oli Gild seal tagatisagent, siis ajasid Luik ja Vichmann selle pankrotti, ostsid ise pankrotist oma firmale üles. 2013 tegid nad veel suure pingutuse, sest Bakuu maa dokumentidele oli jäänud Gildi pant, kuna Gild oli tagatisagent ja ta pidi kõigi investorite jaoks seda kaitsma. 2013 tegid nad sellise tehingu Gildiga, kus ka see pant võeti maha. Pärast 2013. aastat pole mul mingit infot, mis seal on toimunud või ei ole toimunud.»

Selle kohta, kuidas ta puhtinimlikult selle kõigega toime tuleb, ütles Haavel nõnda: «Eks inimene harjub kõigega. Praegu elan ja tegutsen väljaspool Eestit. Lätis.» Haavel usub, et tulevikus on tal Eestis võimalik äri ajada küll, ehkki ilmselt mitte finantssektoris.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles