Teadlased leidsid Sudaani kõrbest 50 meteoriiti

Teadlased uurisid Sudaani kõrbe meteoriite Foto: AP / Scanpix

Teadlased korjasid  uurimiseks kokku Sudaani kõrbe kukkunud meteoriidid.

Möödunud aasta oktoobris Maa atmosfääris ära põlenud meteoorkeha tükke leiti kokku 50, edastab BBC.

Californias Seti instituudis töötav Peter Jenniskens sõitis koos oma meeskonnaga Sudaani, et asteroidi jäänuseid uurida.

Nuubia kõrbest leiti 50 meteoriiti, millest analüüsimiseks võeti kaasa 47. Teadlaste sõnul said nad harukordse võimaluse uurida meteoriidi teekonda ja keemilist koostist.

«See asteroid koosnes väga kergelt purunevatest ainetest. Ta põles atmosfääris 37 kilomeetri kõrgusel ära. Sellise koostisega meteoriiti meil varasemast kollektsioonis ei ole,» selgitas teadlane.

Carnegie Instituudi teadlane Douglas Rumble`i sõnul jälgitakse Maa atmosfääris ärapõlevaid meteoorkehi pidevalt.

«See oli esimene kord, mil me saime asteroidi teekonda ette ennustada ning selle ärapõlemine on suurepärane vaatepilt,» sõnas Rumble.

Astronoomide kinnitusel on sarnaseid objekte 5681, kuid ainult 757 neist on küllalt suured, et Maale kukkudes kahjustusi võivad tekitada.

Asteroidi 2008 TC3 märgati USAs Arizonas asuvate teleskoopide abil möödunud aasta oktoobris. Kohe saadi aru, et see objekt liigub Maa suunas. Samas ei olnud astronoomidel teada, kui suur see on või millest see koosneb, kuid pärast esmaseid arvutusi oldi kindlad, et see Maale ei jõua, vaid põleb enne ära.

«Loodame meteoriite uurides täiustada oma teadmisi asteroidide kohta, olemaks valmis ka sellisteks juhtudeks, mil Maa atmosfääri võib siseneda midagi väga ohtlikku. Kui 2008 TC 3 oleks olnud suurem ja see oleks Maani jõudnud, siis oleks kukkumise piirkonnast tulnud elanikud evakueerida,» laususid astronoomid.

Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks.

Meteoriit (kreeka keeles meteooros «õhus hõljuv») on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune.

Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed, mida nimetatakse regmaklüptideks. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla.

Meteoriitides leiduvate radioaktiivsete või kosmosgeensete isotoopide uurimine võimaldab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).