Kas loomad naudivad seksi?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. märts 2009, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA bioloogid ja biopsühholoogid on pikka aega pead murdnud selle üle, kas loomad naudivad seksi aka paaritumist.
Enamik loomadest kopuleerub ainult paaritumisperioodil, kirjutab LiveScience.
Teadlaste sõnul antakse loomade naudingute kohta tavaliselt üks kahest vastusest – jah, naudivad või seda on võimatu kindlaks teha.
«Moskiitode kohta on raske midagi arvata, kuid imetajad naudivad paaritumist kindlasti,» sõnas Colorado ülikooli bioloog ja raamatu «The Emotional Lives of Animals» autor Mark Bekoff.
Bekoffi sõnul on inimeste ja loomade seksinautimisel sarnaseid jooni, kuna seksuaalakti ajal aktiviseerub mõlemal liigil üks ja sama ajuosa.
«Loomad mitte ainult ei naudi seksi, vaid nad saavad ka orgasme. Loomade puhul on seda raske kindlaks teha, kuid see on võimalik näoilmeid, kehaliigutusi ja lihaste lõdvenemist jälgides. Lihaste lõtvumine näitab orgasmini jõudmist,» selgitas bioloog.
Bekoffi sõnul on loodus seadnud nii, et loomadel on kindel paaritumisaeg, teistel aegadel paaritumist ette ei tule.
«Küsimus pole selles, et loomadele ei meeldi paarituda. Vähese paaritumise üheks põhjuseks on see, et paaritumise ajal on loomad vähem rünnakute vastu kaitstud. Näiteks isane hundi genitaalid võivad emasesse kinni jääda kuni pooleks tunniks. Kui hundid paarituksid suvel, siis oleks see vilets «pereplaneerimine», kuna pojad sünniksid siis talvel ja ei pruugiks ellu jääda,» selgitas loomauurija.
Inimesed ei ole siiski ainus imetajaliik, kes aasta läbi seksi naudib. Teadlased on tähele pannud, et seda teevad näiteks ka bonobo ahvid ja delfiinid.
Michigani ülikooli biopsühholoog Kent Berridge võrdles loomade aju erinevate osade aktiivsust ja näoilmeid inimlaste ajuaktiivsuse ja näoilmetega.
«Kui lastele ja rottidele anti midagi süüa, mis neile meeldis, muutus mõlema liigi esindaja suukuju sarnaselt ja nad tegid sarnaseid imemisliigutusi. Ajuskaneeringu pilt näitas mõlema puhul samades piirkondades aktiivsust. Laps nautis maiustuse maitset ja näitas seda välja, rott tegi täpselt sedasama,» selgitas Berridge.
Ta jätkas, et maiustused ja seks, kuid ka narkootikumid, lotovõit ja muud heaks peetavad asjad mõjutavad samu ajupiirkondi ning selle tõttu on inimese ja looma naudingu kogemine sarnane.
«Inimese aju eristab loomade ajust see, et prefrontaalne ajukoor on enimarenenud. Kuid mõnutundmise aisting saab alguse hoopis primitiivsemates ajuosades, mis on olemas nii inimestelkui ka loomadel. Arvan, et loomad tunnevad paaritumisest mõnu, kuid lihtsalt inimestest erineval viisil,» selgitas biopsühholoog.
Ta lisas, et loodus pakub tõendusmaterjali, et loomadele on paaritumine nauditav - neil on palju järglasi.
«Evolutsiooni käigus kujunes nii, et ka loomad naudiksid järglaste tootmist ja ka orgasme. Minu hüpoteesi kohaselt on loomad seksuaalseks naudinguks võimelised. Kui keegi on vastupidisel arvamusel, siis tõendagu seda,» nentis Bekoff.