Psühhopaatide haistmine on vilets

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühhopaatide haistmine on vilets
Psühhopaatide haistmine on vilets Foto: SCANPIX

Austraalia Macquarie ülikooli teadlaste sõnul on psühhopaadid võimalik kindlaks teha nende halva haistmise järgi.

Teadlased tegid lõhnakatse 70 üliõpilasega, kes ei olnud kriminaalkorras karistatud, kirjutab news.com.au.

Katsealustele anti nuusutada tavapäraseid lõhnu nagu näiteks apelsini-, kohvi- ja nahalõhna ning teatama, mis lõhnaga on tegemist.

Lisaks tehti katsealustele psühholoogiline test, tegemaks kindlaks nende empaatilisust ja psühhopaatilisi kalduvusi.

Seal olid näiteks «Inimesed peavad mind mõnikord südametuks», «Olen murdnud majja või autosse varguse eesmärgil» ja «Püüan inimestele oma tahet peale suruda».  Punkte sai anda 1 - 5.

Psühhopaadid on tavaliselt väga sarmikad, kuid neil puudub empaatiavõime, nad on egoistlikud ja impulsiivsed.

Nüüdne uuring paljastas veel ühe omaduse – psühhopaatiliste kalduvustega inimesed tunnevad lõhnu halvemini.

See läheb kokku varasema uuringuga, mille kohaselt psühhopaatidel on otsmikusagaras sünapseid vähem. Otsmikusagarat seostatakse nii impulsside kontrollimise kui ka lõhnatajuga.

Samuti reedab psühhopaate nende kõneviis. Kui psühhopaadid räägivad oma kuritegudest, siis teevad nad seda peaaegu emotsioonidevabalt. Nad lähtuvad selgitustel vaid iseenda vajadustest.

Asjatundjate sõnul on rahvastikus psühhopaate umbes üks protsent. Psühhopaadid püüavad psühholoogilistes testides oma omadusi varjata. Lõhnataju uuring võib aidata psühhopaate varasemast paremini kindlaks teha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles