«Õnne 13» alustab 20. hooaega

Kaarel Arb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laine ja Alma seriaalis ETV menuseriaalis «Õnne 13».Seriaal on tänavu jõudnud 23. hooajani. Käsikirja sellele on läbi erinevate aastate kirjutanud Astrid Reinla, Kari Murutar, Teet Kallas, Urmas Lennuk ja Andra Teede.
Laine ja Alma seriaalis ETV menuseriaalis «Õnne 13».Seriaal on tänavu jõudnud 23. hooajani. Käsikirja sellele on läbi erinevate aastate kirjutanud Astrid Reinla, Kari Murutar, Teet Kallas, Urmas Lennuk ja Andra Teede. Foto: ERR

«Vabandage, proua, kas see maja on Õnne tänav 13?». Selle Thorbjörn Margna esitatud küsimusega Almale algas 1993. aasta 30. oktoobril ETV seriaal «Õnne 13», mis homme õhtul alustab oma 20. hooaega.

Helgi Sallo kehastatav Alma on ka pea kakskümmend aastat hiljem Õnne tänava ja Morna linna sündmuste keskpunktis ja ilmselt seriaali tugevaim karakter. Naised kipuvadki seriaalis meestest tugevamad ja häälekamad olema, ja vähemalt osaliselt on siin tegu Eesti ühiskonna peegeldusega, tunnistab Teet Kallas, kes on alates 1996. aastast «Õnne 13» käsikirja kirjutanud.

«Olen seda [naiskarakterite tugevust ja silmapaistvust – toim] vahel ise ka kukalt kratsides märganud, aga ju on selles siis ka mingi tõetera peidus,» nendib Kallas. «Eks ühiskonna kodune pool on ju suurel määral alati olnud naiste kukil, ja kuna me sarjas näeme elu ennekõike just sellest aspektist, ju ta siis vähemalt osaliselt niimoodi ongi.»

Kallase sõnul ei ole naiste tugevamad karakterid kindlasti ainult Morna linna eripära – selle fiktiivse linna võiks Eestis ükskõik kuhu paigutada ja ikka sobituks ta oma olustiku ja muredega teiste sarnaste kõrvale. Sarja idee autor ja esimene stsenarist Astrid Reinla, kes koos esimesed kümme aastat seriaali lavastanud Tõnis Kasega peamised tegelaskujud lõi, kujundas Morna linna näo suuresti Elva-sarnaseks, sest veetis kõik suved Peedul Elva külje all.

Praegune stsenarist Kallas pole ise kunagi üheski väikelinnas elanud, ikka ainult Tallinnas, kuid Morna linn püsib rahuliku väikelinnana edasi ka tema käe all.

Kallas lisab, et on ikka püüdnud ja püüab ka edaspidi sarja tugevaid meeskaraktereid sisse kirjutada ja neid nähtavamaks muuta, kuid tihti on ekraanilt paistev lõpuks hoopis teistsugune kui stsenaariumis plaanitu ning esile võivad kerkida hoopis teised tegelaskujud. «Eks see sõltub paljuski ka näitlejatest, kes kuidas midagi välja mängib,» märgib Kallas.

«Naistegelaste esile kerkimine tuleneb väga palju ka sellest keskkonnast, kus me seriaali tegelasi kõige rohkem näeme, reeglina ju mitte palehigis tööd rabamas, vaid ikka koduses ringis suppi süües või kohvikus jutustades,» arvab Kallas. «Kas «Õnne 13» just täielik ja täpne Eesti ühiskonna peegeldus on, aga ma loodan, et ma midagi väga ei moonuta.»

Produtsent Raivo Suviste hinnangul näitab populaarne telesari omal moel kõike, mis eestlaste elus sünnib ja aktuaalne on. Suviste sõnul tuleb see eriti hästi esile, kui vaadata tagantjärele «Õnne 13» aastatetaguseid hooaegu. «Võib-olla seda praegust hetke on raskem hinnata, aga kui jälgida varasemaid seeriaid, siis vaatad küll, et kõik tuleb tuttav ette. Ma arvan, et just niimoodi see ühiskonnapeegeldus avaldubki.»

Suviste sõnul ei oska ta väga kindlalt öelda, kas naised saavad sarjas meestest rohkem sõna, kuid kui see niimoodi välja paistab, siis on nii kindlasti ka Eesti ühiskonnas üldiselt. Suviste lisab, et kuigi seriaal ei ole otseselt elusündmuste pealt maha kirjutatud ja kedagi konkreetset ühegi tegelaskuju prototüübiks kunagi võetud pole, leiab sarnaseid ja tuttavaid karaktereid Eestis ilmselt väga palju.

«Õnne 13» käib ka edaspidi kaasa hetkesündmustega, kaudselt ka poliitilistega, märgib Suviste ja toob näiteks, et kui Eestis toimuvad valimised, siis on need olemas ja jututeemaks ka Morna linnas. Suviste lisab, et naised peavadki pisut tugevamalt esindatud olema. «Kurdetakse ju ikka, et poliitikas on naisi vähe, seega nad peavadki häälekamad olema, et rohkem kuuldavad olla. Õnne tänaval on neid kuulda küll.»

Fakte seriaalist «Õnne 13»

•    Sarja idee autor ja esimene stsenarist oli Astrid Reinla, seejärel Kati Murutar. Alates 1996. aastast kirjutab käsikirja Teet Kallas, 2011. aasta esimeses pooles asendas Kallast Urmas Lennuk. Lavastajatöö tegi esimesed kümme hooaega Tõnis Kask, alates 2003. aastast Ain Prosa.

•    Seriaalis on osalenud üle 200 näitleja, kandvaid rolle on 30 ringis. Lahkunud osatäitjate hulgas on Evald Hermaküla, Helle-Reet Helenurm, Kaljo Kiisk.

•    Praegune stsenarist Teet Kallas on öelnud, et eesti kirjandusest on «Õnne»-sari lähedane Oskar Lutsu loomingule.

•    Sarja ette valmistades käis Teet Kase peast Almana läbi ka Ita Everi nimi.

•    Alma rolli valitud Helgi Sallo ei taju oma sõnul enam vahet, kas ta on Alma või Helgi Sallo. Ta on öelnud, et sellel päeval, kui on võte, ongi ta Alma.

•    Mare osatäitja valiku juures sai otsustavaks Anne Veesaare vähene tuntus. Teda teadsid 1993. aastal eelkõige Rakvere teatri repertuaariga kursis olijad.

•    Raivo E. Tamm alustas aastal 1993 esimest hooaega vabakutselise näitlejana ja oli Allani rolliga kohe päri.

•    Väino Aren on öelnud, et Kristjan Rosenkampf-Jägerfreundi ta enda pealt ei mängi. Kõik «Õnned» on Arenil esimesest seeriast alates VHS-kassettidele salvestatud. Seriaali partner Luule Komissaroviga on Arenil  ühel päeval sünnipäev.

•    Kaljo Kiisk elas aastaid tagasi Endla tänava kandis Väino Areniga lähestikku ja nende sõprus algas ajast, mil Kiisk kutsus Arenit osalema oma filmi «Keskpäevane praam».

•    Teiste peaosalistega kokkulepete sõlmimise ajaks oli Tõnis Kasel olemas jaa-sõna, milleta «Õnne 13» poleks olnud niisugune, nagu seda teatakse: kingsepp Johannes sai olla üksnes Kaljo Kiisk.

Allikas: ERR

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles