Nädalalõpul kaua magamine ei kompenseeri une puudujääki

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalalõpul kaua magamine ei kompenseeri une puudujääki
Nädalalõpul kaua magamine ei kompenseeri une puudujääki Foto: SCANPIX

USA Texase ülikooli Southwesterni meditsiinikeskuse teadlaste sõnul võib nädalalõpul kaua magamine tekitada selle, et tööpäevadel ollakse unine.

Uurijad selgitasid, et nädalalõpul püütakse nädala jooksul vajaka jäänud und täis magada, edastab The Telegraph.

Tegelikult ei aita selline «ülemagamine» välja puhata, vaid lööb sisemise kella rivist välja ning selle tõttu on töönädala alguses raskem ärgata ning tööd teha.

«Väga levinud on, et nädalalõppudel magatakse kauem, et tööpäevade varast ärkamist ja hilist magamaminekut kompenseerida. Keha sisemine kell annab meile märku uneaja ja ärkveloleku kohta. Kahel nädalalõpu päeval kaua magamine lööb organismi sisekella segamini,» selgitas uneuurija Gregory Carter.

Ta lisas, et nädalalõppudel on kehakell argipäevaga võrreldes umbes kaks tundi taga. See võib tähendada, et pühapäeval on raskem magama jääda ja esmaspäeva hommikul raskem ärgata.

Carteri sõnul tuleks magama minna pigem varem, mitte hiljem.

«Paljude elurütm on selline, et nad on reede ja laupäeva õhtul kaua üleval ning magavad siis kas laupäeva ja pühapäeva hommikul kaua,» selgitas uneuurija.

Carteri sõnul kaasnevad nädalalõppudega tihti hilisõhtune alkoholi tarbimine ning internetis surfamine. Need tegevused omakorda mõjutavad organismi, mis ei ole tegelikult korralikult välja puhanud.

«Nädalalõppudel magamist edasi lükkavad tegevused muudavad esmaspäeva hommikuse ärkamise raskeks. Uimasus võib kesta terve nädala,» nentis uurija.

Carteri sõnul tuleks nii nädalalõppudel kui argipäeval magama minna siis, kui tuntakse, et ollakse unine. Siis puhkavad aju ja keha kõige paremini välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles