Rootsi merearheoloogide sõnul oli viikingiajastu linn Birka seni oletatust suurem.
Viikingite linn Birka oli seniarvatust suurem
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. august 2012, 09:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljutine uuring näitas, et sadamaala ulatus rannast 100 meetri kaugusele, kirjutab Dagens Nyheter.
Varem oli andmeid vaid mõne sadamakai kohta.
Uurijate sõnul oli viikingite linn Birka oma ajastu suurlinn, kus elas 700 – 1000 inimest. Selle linna elanikud tegelesid merekaubanduse ja ka röövretkedega. Birka õitsemisajal jõudis sinna esmakordselt ristiusk.
Birka oli linn Mälareni järvel asuval Björkö saarel. See saar on Stockholmist 30 kilomeetri kaugusel.
«Birka oli sadamalinn, selle tõttu pidid sealsed ehitised olema tugevad, et tuultele ja tormidele vastu panna,» selgitas merearheoloog Johan Rönnby.
Kunagise linna asukohast ja järvest on leitud mitmeid viikingite ehitiste ja aluste jäänuseid. Pikkadel sadamasildadel toimus kauba laevadelt ja paatidelt maha võtmine ning peale laadimine. Samas võisid toimuda ka turud.
Arheoloogid on leidnud lisaks laevaosadele ka nõusid ja ehteid. Teadlaste sõnul on neil materjali juba nii palju, et sellest sai sealsest elust selge pildi kokku panna.
Leidude põhjal on loodud ehitiste ja paatide rekonstruktsioone.
Birka asutati umbes 750. aastal ning jäeti maha 900. aastate lõpul. Birkast said alguse mitmed kaubateed Läänemere äärsetele aladele, Laadoga järvele, Novgorodi ning ka Bütsantsi ja Araabiamaadesse.
Tänapäeval kuulub Birka Ekerö maakonna koosseisu, on UNESCO maailmapärandi koht ning vaatamisväärsus.