Kui orkaan või troopiline torm liigub üle mereala, kus on ebatavaliselt palju magedat vett, saab ta sellest jõudu juurde.
Orkaanid saavad jõudu magedast veest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. august 2012, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Texase A&M ülikooli hiljutine uuring aitab meteoroloogidel orkaanide käitumist paremini ennustada, kirjutab Helsingin Sanomat.
USA teadlased avastasid merevee soolsuse ja orkaanide võimsuse vahelise seose 2008. aastal orkaan Omari uurides.
Esimese kategooria orkaan Omarist sai neljanda kategooria orkaan kui ületas Puerto Ricost itta jäävat mereala.
Selle mereala pinnavesi oli siis ebatavaliselt vähesoolane.
Professor Ping Changi juhitud uuringus analüüsiti 600 orkaani. Samas uuriti, kas merevee soolsus võib mõjutada orkaani võimsust.
Uurijatele pakkusid enim huvi need orkaanid, mille võimsus järsult suurenes. Neid võrreldi teiste võimsuselt stabiilsete orkaanidega.
Teadlased märkasid, et kui orkaan liikus üle tavapärasest vähem soolase veega mereala, selle võimsus kasvas 50 protsendi võrra võrreldes nende orkaanidega, kelle teele ei jäänud magedama veega alasid.
Uurijate sõnul mõjutab orkaane enim Amazonase ja Orinoco jõe deltaala. Seal suubub Atlandi ookeani väga suures koguses magedat vett.
Mage vesi takistab merede põhjakihis asuva jahedama vee pinnale tõusmist, selle tõttu on merevee pinnatemperatuur üsna kõrge. See soe ja vähesoolane vesi «toidab» orkaane ja troopilisi torme.