Tartu vaim kuulas uue põlvkonna muusikat

Risto Kozer
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elephants From Neptune
Elephants From Neptune Foto: Risto Kozer

Tartu muusikanädal sidus linna mitmepalgelised kultuuriüritused üheks festivaliks.
 


Tartu muusikafestivalide kalendris on pikka aega suur auk haigutanud, seetõttu meenuvadki esmalt 1980. aastate progressiivsed ja isamaalised Tartu levimuusikapäevad. Loomulikult ei anna Tartu muusikanädalat ja Tartu levimuusikapäevi (edaspidi TMN ja TLMP) omavahel võrrelda ei loomingu ega kontseptsiooni poolest, sest toona viljeleti peamiselt siiski ainult rokenrolli, fusion’it ja heavy metal’it ning turundusest ja PRist polnud keegi tänu raudsele eesriidele kuulnudki.

Samuti polnud festivali kava sedavõrd laiahaardeliselt mööda vanalinna kohvikuid, siseõuesid, galeriisid ja klubisid laiali jaotatud, sest neid lihtsalt ei eksisteerinud. Seekord aitasid esinemispaiku leida tänavatele joonistatud valged jalajäljed, TMN lindid, õhupallid ja kleebised.

Mitu asja korraga
Nutikalt oli TMN planeeritud filmifestivaliga Tartuff samadele kuupäevadele, mis aitas sündmusi omavahel siduda ja ka publikuga täita – suur osa kontsertidest olid tasuta. Kuigi festivali põhiüritused olid kavandatud 9. ja 10. augustile, algas TMN tegelikult juba 7. augustil ja lõppes alles 11. kuupäeval. Kontserte anti nii Raekoja platsi suures telgis, Cafe Noir’ sisehoovis, klubis Jazz, Y-galeriis, kohvikus Nälg, Kink Konkis, Genklubis ja mujalgi.

Tallinn Music Weeki eestvedaja Helen Sildna idee siduda värske Eesti muusika Tartu provintsliku kohvikukultuuri, Loomemajanduskeskuse disainituru ja Tartuffiga on hea ja praktiline näide, kuidas Tartu kultuuriüritustele publiku meelitamiseks ristturundust kasutada. Palju kasu oli ka loengutest ja seminaridest, kus nõustati ja tutvustati noori artiste.

Nii sai festivalipublik tutvuda näiteks Argo Valsi veidi pastacaliku loominguga, mis koosneb progelikust süntesaatori, kitarri ja löökriistade murtud rütmide kombinatsioonist. Samuti avaldasid muljet ansambli State Of Zoe vokalist Anneliis Kits ning produtsent ja multiinstrumentalist Sander Mölder, kes pääsesid tänavu mainekale Red Bull Music Academysse ning soojendasid raudmaskiga räpilegendi MF Doomi.

Nende lugu «Can’t Reach You», mida saab kuulata ka TMN kodulehelt tasuta allalaetavalt kogumikult, ei kõla eriti eestimaiselt, mis on hea. Siin leiab mõjutusi varajaselt 4 Herolt, Erykah Badu soulilikkust ja Cooly G futuristlikkust.

Vägevad etteasted
Loomulikult astus festivalil üles ka viimasel ajal palju kõneainet tekitanud roki­saurus Elephants From Neptune, kes soojendas hiljuti Tallinna lauluväljakul legendaarset Red Hot Chili Peppersit, jäädes enim meelde oma autentse roki-performance’iga.

Bändi ninamehe Robert Linna, Ivo Linna poja puhul peab vanasõna «käbi ei kuku kännust kaugele» küll igati paika. Elephants From Neptune’i kohta võib julgelt öelda, et kutid on väga palju Queens of the Stone Age’i, White Stripesi ja The Eighties Matchbox B-Line Disasterit kuulanud, mida ei saa neile muidugi sugugi pahaks panna.

«Võsareporteri» räppariks nimetatud Rakverest pärit Öökülm tembutas ka festivalil. Ilmselt on raske leida muusikasõpra, kes ei teaks mehe debüütalbumilt pärit «Regulaarset maavärinat» ja teise Eesti hümniks ristitud «Viskit», mida toona pool aastat raadiotes mängiti.

Öökülma riimid olid kiired ja humoorikad, eristades teda ülejäänud Eesti underground-räpparitest, kes oma tõsidusega laiemat tähelepanu ei pälvi. Rahvast hullutanud ja menukaima loona esitles Öökülm n-ö kogu raha eest pala «Seagripp 95», kus lööb kaasa veel ansambli Stella vokalist Lotte Jürjendal.

Festivalil esinenute kogumiku saab tasuta alla laadida festivali kodulehelt tartumuusika.ee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles