Siiri Sisask Põlva festivalist: annaks jumal, et see püsima jääks

Rivo Veski
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiri Sisask
Siiri Sisask Foto: Laura Kallasvee

Lauljatar Siiri Sisask, kelle võluvat tämbrit ja sügavaid laulutekste on eestimaalaste ja kaugemategi kõrv nautida saanud nii mitmetelt helikandjatelt kui ka kontsertidel, tuleb eelseisval nädalavahetusel Põlvas toimuvale Uue Ajastu Festivalile.

 Sisask esineb oma uue albumi «Hommikupuu» lugudega

Varakevadel ilmunud albumit nimetab ta pigem kogumikuks kui kontseptsiooniplaadiks. «Mõned neist lugudest on varasemalt juba CDdel ka ilmunud. Enamik neist olen kirjutanud aga vahemikus 2002-2012.»

Lauljatar ütleb, et on varem lugusid kirjutades kuulnud oma sisemises muusikalises kõrvas ka veidi ekspressiivsemat kõla, mida polnud siis võimalik selliselt esitleda. Maailma suurima plaadifirma Universali Soome harult tulnud albumilepingu pakkumine tundus Sisaski jaoks aga võimalus pöörduda juurte juurde tagasi.

Nii sündis bänd, kellega koguneti stuudiosse esialgu selleks, et salvestada plaadimaterjal.
«Ma olen lapsepõlvest peale kasvanud progressiivse rokiga ja see on mulle kuhugi ajulihastesse imbunud ja andnud kujutuse sellest, kuidas muusikale läheneda,» rääkis Sisask.

Bändiga, kellega nüüd esinetakse ka Põlvas, on Sisaski sõnul lavalaudadel järjest rohkem ühisosa tekkimas. «Sünergia tekib laval - selles mõttes hakkasime valest otsast pihta. Aga meil lihtsalt läks vastupidi, kuna pakkumine tuli. Mehed on õiged ja ei ole vaja seletada midagi üle, mida ma millegagi mõtlen, see lihtsalt tuleb sealt,» on lauljatar rahul.
 

Vaikus pole kurb vaid inspireeriv

«Hommikupuu» plaadist rääkides ütleb Sisask, et tundis varem, et peab publikule selgitama, miks ta ühest või teisest asjast laulab.
«Näiteks, miks sa laulad vaikusest - see on ju nii kurb,» on Siirile öeldud. «Minu meelest pole vaikus üldse kurb. Vastupidi - see on väga inspireeriv. Vaikuses ongi kogu muusika, mõtted ja kõik muu põnev,» ütleb lauljatar ning lisab, et muusikaga on nii, et kes saab aru, saab aru ja kõike polegi ehk sõnadega tarvis selgitada.

«See hommikupuu tarkus, mis sadas mulle pähe, pole nii, et see kukkus pähe ja ma olen nüüd jube tark,» jutustab Sisask ümber plaadi nimiloo tekstiosa. «Kui oled puu juures, istud selle all, või hoiad puulehte peos, või puud käes, siis seda käes hoides tunned, et puul ongi tarkus olla just praegu ja siin roheline. Või ta on täiesti rahulikult puuleht. Ja siis hakkad mõtlma, mis tarkus on merel olla meri, puul olla puu, pilvel olla pilv... Ja kõik need elumustrid on alati nii erinevad, kuid loovad ennast omaenda tarkuses.»
 

Kõigis on peidus oskus olla õnnelik

«...Aga kui inimene tahab olla ühiskond, või see või teine stiil on moes - jah, ta liigub oma õnne juurde. Kui see aitab tõesti õnneni viia - see stiil - siis mine. Aga kui ei vii, siis ära püüa olla keegi teine, kui sina ise. Inimene kardab olla vahepeal tema ise. Kardab öelda välja oma arvamust, näidata oma tõelist nägu. Kardab, et kui ta teeb midagi sellist, mis võib-olla teistele ei meeldi, siis ta heidetakse oma sotsiaalsest grupist välja. Absoluutselt igas inimeses on tegelik oskus olla õnnelik olemas. Kõik inimesed teavad, kuidas olla õnnelik, aga selleks tuleb see puutarkus endale pähe kukkuda,» õpetab Sisask.
Õnn on teatavasti tänavuse Põlvas toimuva festivali kontseptsioonsõnagi. Võngutakse ju õnne sagedusel, nagu festivali korraldajad on öelnud.

«Mul on õudselt hea meel, et selline festival on meil Eestis olemas. See on valmisolek, et uus aeg on tulemas. Tegelikult ongi. Sellest kapseldunud mõttemaailmast, varahaldamisest ja vanadest dogmadest, mis on aegunud, tuleb ühel päeval välja astuda. Uue Ajastu Festival on järgmine märk. Mitte midagi ei sünnigi kiiresti, aga mingi kivike on tiiki visatud ja midagi on sellega loksuma pandud,» usub Sisask, et festivali armastus, rahu ja õnn jõuavad lainetusega pikapeale kaugemalegi.
«Mul on suur au sellel festivalil esineda. Ma olen täitsa õiges kohas, need kõik, kes sinna tulevad ja on kutsutud, on ka õiges kohas,» näeb Sisask vaimusilmas.

Looming ei ole minu oma

Lauljatar ütleb, et on alati oma tegemisi täie tõsidusega võtnud ja pole nõus alla maksimumi miskit tegema. «Mõni mõtleb, et esineb enda jaoks, et tahab kuulsaks saada. Aga tegelikult sellised esinemised sellistel festivalidel ei ole enda jaoks. Kui ta on looja, siis ta on aru saanud, kust see looming tuleb, ja et see ei ole tema oma ja ei teki üldse küsimust, et miks sa üldse seda teed. Sa ise oled viimane selles loominguetapis. Sa pead lihtsalt selle töö ära tegema. Ma loodan, et seal on selliseid ansambleid kes mõtlevad samamoodi. Selline, mis on jagatud ja kus ei ole kahju jagada,» on Sisask ka pisut ootusärevil.

Uue ajastu saabumisest rääkimine ja selle idee kasutamine festivali korraldamisel on Sisaski sõnul väga tugev märk. «Ma tõesti loodan, et see festival püsima jääb. Annaks jumal, et Põlva inimesed ja linn ja kõik toetajad toetaksid edasi ka seda järgmistel aastatel. Selliseid asju on vaja toetada. Need annavad ühiskonda juurde positiivset usku, lootust ja energiat. Seda on kõigile vaja. Mitte ainult nendele, kes endas uue ajastu religiooni kannavad. Sinna tulevad ju kõiksugused inimesed, kes võib-olla leiavad sealt oma õnne, võib-olla midagi muud.»
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles