Max Cavalera: mul on põhjust jumalale tänulik olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20. märtsil esineb Tallinnas Rock Cafes legendaarse ansambli Sepultura asutajaliige Max Cavalera oma praeguse bändiga Soulfly. Kärehäälne metal-legend rääkis lisaks bänditegemisele vaadetest jumalale ja meelemürkidele ning sellest, mis seob teda poksilegend Muhammad Aliga.
Klassikaline esimene küsimus. Kuidas tuur siiani läinud on ja kus kõige parem mängida oli?
Tuur on olnud üsna pikk, aga väga põnev ja lahe. Me mängime pikemalt kui varem ja meil on varuks palju üllatusi. Me mängime mitmeid lugusid, mida inimesed ei oska oodata või mida me pole kunagi mänginud. Näiteks «Unleash», «Doom».
Tead, see tuur algas 28. jaanuaril ja lõppeb 27. märtsil (naerab). Päris karm. Raske öelda, millised kontserdid on parimad olnud, aga ilmselt Iirimaal ja Šotimaal. Portugalis oli kah äge, kuna ma oskan natuke portugali keelt ja sain seal seeläbi inimestega veidi rohkem suhelda.
Kogu see tuur on olnud võrratu ja igal kontserdil on olnud palju rohkem inimesi, kui meie või kontserdikorraldajad on osanud oodata. Mul on tunne, et inimesed on hakanud pärast kõiki neid aastaid lõpuks ometi Soulflyd metali-maailmas tõsise bändina tunnustama ja see on suurepärane tunne. Nüüd ei ole see enam ainult «Maxi projekt», vaid me oleme suutnud Soulfly tõepoolest kaardile märkida.
Ma vaatasin tuurigraafikust, et kogu tuuri ajal on teil umbes 4 vaba päeva. Kuidas sellise intensiivse tuuritamisega vastu pidada?
Me mängime ainult sellepärast, et meile meeldib see. Mulle ausalt öelda meeldib pigem laval olla kui kodus passida. See on mentaliteedi küsimus. Mulle meeldib, et me oleme tuuril ja meil pole sellega mingit probleemi. See muudab bändi omavahel eriti lähedaseks ja see on hea, sest nii oleme me kõige keskendunumad. Me töötame pidevalt selle kallal, et anda paremaid kontserte. See pole mingi selline iga töö, et mängime igal õhtul vingus nägudega sama sitta. Me ju naudime seda
Kas esitate kontsertidel Sepultura lugusid ka?
Me oleme publiku jaoks avatud, laseme neil otsustada. Me võime mängida kõiki laule, mida me oskame, hetkel on meil kavas umbes 60 laulu. Me läheme ja vaatame, mida nad soovivad ja mõnikord ma küsin lava ääre peal seistes, mida nad kuulda tahavad. Kas nad tahavad, et ma esitaks laulu«Roots Bloody Roots» või midagi Nailbombilt. Ma võime Nailbombi plaadi pealt kuut erinevat laulu esitada. Mõnikord esitame me juppe Slayeri või Carcassi lugudest. Meil on laval sellime jämmimise atmosfäär.
Mis on sinu jaoks kontserdil esitamiseks lemmiklugu?
«Blood Fire War Hate». Seda on raske seletada, aga see on väga võimas laul ja ma olen kindel, et aastate möödudes saab sellest üks neist lugudest, mille järgi mind mäletatakse. Mulle meeldib selle laulu juures see, et inimesed skandeerivad selle refrääni juba enne meie lavale tulekut. Ma ei mäleta, et kunagi Sepultura või ühegi teise bändiga oleks niimoodi olnud, et inimesed juba enne bändi lavale jõudmist refrääni laulavad.
Teiseks on see lugu väga kiire ja brutaalne ja kui sellega esinemist alustada, on selge, et nüüd läheb mölluks. Sõda on lahti!
Kas sa võiksid selgitada, kuidas ansambel Soulfly nime on saanud?
See tuleb ühest Deftonesi teise plaadi jaoks kirjutatud loost. Selle nimi oli «Headup» ja ma kirjutasin selle sõnad pärast seda, kui mu kasupoeg surma sai. Kui ma hakkasin oma uuele bändile nime mõtlema, proovisin ma läbi umbes tuhat erinevat nime, aga ükski neist ei meeldinud mulle. Mingil hetkel sattusid mulle pihku «Headup´i» sõnad ja ma otsustasin, et Soulfly on piisavalt tavapärasest erinev ja positiivne nimi ja nii ka läks.
Sa oled ennast varem veidrate nimede all hotellidesse registreerinud. Lugesin ühest varasemast intervjuust, et ükskord võtsid sa endale nimeks Muhammad Ali. Räägi sellest.
(Naerab) See oli Sepultura aastatel, kui Argentiinas või kusagil ütles promootor, et võtke endale igaks juhuks hotelli registreerides valenimed. Niipea, kui ma seda kuulsin, otsustasin ma veidi lõbustada ja ütlesin, et pange Muhammad Ali.
Kasutasin seda nime hiljem ka ja ükskord saksamaal, kusagil viietärni hotellis koputas õhtul keegi äkki uksele. Arvasin, et see on toateenindus ja tegin ukse lahti. Aga ukse taga oli hoopi hotelli juhataja, kes küsis, kas ta saaks rääkida Muhammad Aliga, kuna on väga suur poksifänn. Ütlesin juhatajale siis, et palun väga, sa just räägidki temaga. Ta vastas, et ma ei näe tema moodi küll välja. Ta sai muidugi lõpuks naljast aru (naerab).
Kasutad sa endiselt valenimesid?
Praegu pole seda enam vist väga vaja, sest viimasel ajal ei ööbi me hotellides, vaid läheme pärast kontserti kohe tuuribussi tagasi. Aga kui ma peaks valima, siis Osama Bin Laden oleks vist päris hea valenimi (naerab). Sellega peaks pisut pulli saama küll.
Räägi oma suhtest religiooniga. Oma viimased plaadid oled sa kõik jumalale pühendanud
Jah.. tead, ma olen usklik, aga teisel moel, sest mulle ei meeldi inimesed, kes üritavad teistele mingit uskumust peale suruda. Kui sa leiad enda jaoks millegi, mida järgida, on see väga hea. Aga kui sulle sunnitakse religiooni peale, on see vale. Mina järgin religiooni, aga keegi ei sunni mulle seda peale. See, et ma plaadid jumalale pühendan on väga isiklik asi ja minu arvates aus viis tänada teda selle eest, et mul on siiani võimalus seda tööd teha. Võib-olla peaksin ma juba ammu surnud olema ja võib-olla peaks mu karjäär läbi olema. Paljud arvasid, et ma pean sellel alal heal juhul viis aastat vastu, aga nüüd olen ma seda teinud juba 25 aastat ja lasen veel ikka edasi. Mul on põhjust tänulik olla.
Kuidas suhtud narkootikumidesse ja alkoholi?
Kõik tuleks legaliseerida! (Naerab) Tegelikult ka! Iga inimene on ise oma keha ja tervise peremees nii, et kui ta tahab midagi tarvitada, siis lasku käia. Minuarust tuleks kõik asjad legaalseks teha, et inimesed saaksid osta neid asju, mida nad tahavad. Sest kui mingi asi on keelatud, tõmbab see inimesi veel rohkem ligi. Lapsed tahavad ju kah kõike seda, mida neile ei lubata.
See on ju selge, et praegused süsteemid ei tööta. Hollandis ei suitseta iga inimene kanepit sellepärast, et see legaalne on. Seal tehakse vähem kanepit, kui mitmes teises riigis. Milleks sellised seadused siis vajalikud on?
Igasugused rokibiograafiad on ülipopulaarsed. Kas sa pole mõelnud kunagi sellele, et parimad lood raamatusse kirja panna?
Ma arvan, et ma tahaksin seda teha küll. Ma pole veel kohanud kedagi, kes oleks mulle sellise pakkumise teinud ja ma pole selle peale veel tõsiselt mõelnud aga ma arvan, et see oleks väga äge. Mul on väga palju lahedaid lugusid, mida teame ainult mina ja mu sõbrad ja need ilmselt meeldiksid väga ka teistele inimestele.