«Üks blogilugejast naisterahvas uuris mu käest, miks on nii, et ikka kipuvad tugevamad naised endale leidma nõrgemaid mehi,» küsib Jesper Parve, kes tutvustab meestele oma blogis naiste hingeelu, vahendab Buduaar. Sel korral võttis ta nõuks hoopis vastata naisterahva küsimustele.
«On olemas üks väga hea mõistujutt: oletame, et sa satud kokku kuskil metsas mõne kiskjaga. Üks parimaid viise temast lahti saada on see, kui sa ise näitad välja agressiivsust ja ründad esimesena. Kui sa seda teed, siis on sul suur võimalus, et loom pöörab ringi ja jookseb ära.
Mitte sellepärast, et ta ei suudaks sind maha murda, vaid tal lihtsalt ei ole viitsimust hakata sinuga jändama. Sest metsades on palju lihtsamat saaki, kes käituvad ettearvatult ning tuttavalt. Kui kiskja oleks tõesti näljane, ainult sel juhul võtaks ta su väljakutse vastu ja murraks su.
Nii et kokkuvõtteks - kui sa paistad supertugevana, võimuka ja tugeva arvamusega, sa peletad eemale need loomad (mehed), kes lihtsalt ei viitsi sinuga jännata, ning meelitad ennast murdma neid, kes on n-ö näljast nõrkemas. Mehed lihtsalt ei viitsi hakata oma elu keerulisemaks tegema, nad valivad endale pigem toreda noore tüdruku, kel puudub veel oma arvamus ning kes on nõrk ja abitu.
Kuid meeste mõttemaailm ei tööta nii lihtsalt. Neil läheb tavaliselt aega, et aru saada asjade olemusest.
Enamasti läheb see asi nii - kindlasti paljud mehed räägivad, et nad tahaks oma kõrvale tugevat ja iseseisvat naist, kes oleks nendega võrdne ning kellel oleks asjadest ka alati oma arvamus. Kuid teine asi on reaalsus, kas nendega ka hakkama saadakse.
Selline tugev naine on alguses väga atraktiivne mehele, kes on väsinud kaaslastest, kes nõustuvad temaga igas asjas ja vajavad mehe abi tihti. Nüüd meeldib neile naine, kellega nad saavad väga intelligentset vestlust pidada, kes maksab oma osa arvetest ja kes saaks hakkama koos mehega või ilma temata.
Kuid mingi aja peale mees avastab, et teda ei tõmba enam nii palju see naine ja tema tugevused. Mees ei taha pidevalt debatti pidada, ta ei taha, et naine alati seab mehe ideed ja motiivid küsimärgi alla. Miks naine peab tegelema nii paljude asjadega, miks nad ei veeda rohkem aega koos. Miks ei lase naine mehel teha tema jaoks mingeid asju või ei kuula mehe nõu. Miks peab ta olema kogu aeg nii otsekohene, kas ta ei võiks olla rohkem taktitundelisem ja hoolivam.
Mees hakkab pikapeale tundma, et ta kallal torgitakse kogu aeg - ta hakkab tundma end ebavajalikuna. Tema idee tugevast naisest ei olnud ju see. Ta tahtis naist, kes saaks endaga küll kenasti hakkama, kuid kes laseks mehel hoolitseda ka tema eest.
Kuid miks tõmbab nõrgema iseloomuga mehi just tugevamate naiste poole. Peamiselt arvatakse, et süüdi on nende meeste emad, kes olid väga ranged ja tugevad. Need mehed on harjunud, et nende üle domineeritakse ja nad vajavad sama asja ka suhtes.
Kuid tihti ei ole asi ka mehes, vaid paljud naised otsivadki alateadlikult nõrki mehi.
Mõnedele tundub mehe nõrkus atraktiivsena, kuna teda erutab teadmine, et ta saaks olla suhtes võimukam pool. Ja võim on ju seksikasJ.
Paljude naiste mõtlemine on ka segi keeratud filmide, raamatute ja omavahelise klatšiga, nii et nad isegi kardavad tugeva väljanägemisega mehi. Neile on ju kogu aeg korrutatud, et suured ja tugevad mehed on tavaliselt rumalad ja halvad nende vastu.
Ning lisaks ka see, et paljud naised tahavad pidevalt kinnitust endale, et nad on ikka ilusad ja neid tahetakse. Ning kuna väiksed jänkumehed teevad seda hommikust õhtuni ja kiidavad naisi pidevalt taevani – vastupidiselt tugevatele meestele – see paitab naiste ego tublilt.
Kindlasti mängib oma rolli ka emainstinkt, sest paljud naised on suhtes võtnud emarolli. Oma mehe eest hoolitsetakse nagu väikse tita eest. Mida tohib ja mida ei tohi ja mis on pähh.
Nii et naised, kui tahate tugevaid mehi, siis olge vahel ka abitumad, õrnad ja saamatud (kuigi te seda tegelikult ei ole)! Niimoodi saame meie, mehed, ennast tunda teid abistades enam meestena ja te meeldite meile rohkem.»