USA Chicago Northwestern ülikooli teadlased uurisid ühe kaugsõiduautojuhi nahka, mis on UV-kiirguse tõttu kahjustada saanud.
Mida võib UV-kiirgus näonahaga teha?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. juuni 2012, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle 20 aasta autojuhina töötanud mehest tehti fotod, millel on näha, mida päikesekiirgus võib näonahaga teha, kirjutab cnn.com.
69-aastase mehe näo vasemal poolel on tekkinud 25 aasta pikkusel autojuhina töötamisel naha paksenemine ning liigseid kortse.
Mehe näo vasak pool sai roolis olles palju päikest ning läbi klaasi tunginud UV-kiirgus vanandas näonahka. Mehe näo parem pool sai märgatavalt vähem päikest ning seal on nahk vähem kortsuline.
Teadlaste sõnul on patsiendil Favre–Racouchot sündroom, mille puhul on näonahk päikese tõttu raskelt kahjustada saanud.
Kuigi nahavähki tekitab eelkõige UVB-kiirgus, võib UVA-kiirgus tekitada näiteks DNA mutatsioone.
Northwestern ülikool teadlaste uurimisobjektiks olnud autojuht lubas enda pilti kasutada hoiatuseks, mida UV-kiirgus võib nahaga teha.
On kolme liiki kiirgust: UVA, UVB ja UVC.
UVA-kiirgust peetakse kasulikuks, kuna selle tõttu paraneb vereringe, tugevneb immuunsus, nahk saab kena jume ning naha sarvkiht pakseneb. Samas aga võib põhjustada naha vananemist.
UVB-kiirguse intensiivsus ja ohtlikkus sõltub paljudest teguritest. Tegemist on UVA-kiirgusest lühema lainepikkusega kiirgusega ning selle tõttu ei jõua see marrasnahast kaugemale. See kiirgus tekitab organismis ka D-vitamiini. Ülemäärane kiirguskogus võib aga kaasa tuua geenimutatsioonid, immuunsuse nõrgenemise, nahavähi ja melanoomid ning naha vanaemise ja paksenemise.
UVC-kiirgus neeldub osoonikihis ja maapinnani ei jõua.
Pilti vaata siit.