Kirsti Timmer: kõige ilusam pingviin oli Tanel Padar ja ämber Liis Lass
25. veebruar 2009, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile hommikul avastasin oma mailbox'ist Anu Saagimi kirja, palvega vaadata pingviinide paraadi ja seda siis omalt poolt kommenteerida.
Esmalt olgu märgitud, et mood mind ei huvita. Mul on täiesti ükskõik, kas on trendikas või ei, kehakate peab väljendma inimese loomust, peegeldama tema sisemust, ehk siis ütlema midagi rõivaeseme kandja kohta. Ühesõnaga otsime isikupära.
Vabariigi sünnipäeva tähistamine toimus meil sõber Jaagupi kodus, kus mehed pingviinide show ajaks sauna ja naised teleka ette kogunesid. Esmalt leppisime kokku, et oleme teravad. Eestlasele omaselt otsime esmalt halba siis head. Nii on ju palju lõbusam.
Paraadile eelnenud kontsert sai meilt juba eelnevalt hävitava hinnangu, tehti taas kord üritus nimega «Puud surevad seistes», milles ainuke särav ja elav kollektiiv oli The Sun! Tanel Padari šarm päästab kõik üritused, seega pluss seegi.
Proua Evelin Ilvese kleit tekitas vastakaid emotsioone, oli ju kena, aga samas meenutas iluvõimlejate trikookleiti. Ühesõnaga, ei kuulunud küll meie lemmikute hulka, aga väljendas proua olemust.
Daisy Tauk rabas meid. Ilus, maitsekas-super. Ühesõnaga-kadestasime! Lahkarvamusi ei esinenud.
Meil olid omad lemmikud, keda me ootasime. Signe Kivi on naine, kelle kleit ei tohi nägemata jääda. Ei jäänud ka sel korral. Üllatusmoment küll puudus, aga Signe on alati ilus.
Ariel Klasi ootasime. Arvamused olid enne vastandlikud, aga tema seekordne valik teenis meilt positiivse hinnangu. Ja tal on ilusad õlad-leidis meie karm žürii.
Kõige enam ootasime aga Kure-Kätlinit, tema kleidid jäävad vähemalt meelde. Kätlinit ei tulnud. Tulid ilusad Gerli ja Evelyn. Urmas Kruuse tütar ajas meid kadedaks ja Katrin Saks oli teinud totaalselt vale valiku.
Kõige ilusam «pingviin» oli Tanel Padar. Kaksteist punkti läks seekord tema välimusele. Super. Õhkasime! Kui meie südamed oleksid vabad, kuuluksid nad kõik Tanel Padarile.
Meie naisteklubi oleks muidugi rõõmustanud, kui Padarile oleks järgnenud ka ilma kaaslaseta Rasmus Kaljujärv. Lenna nägemine tõi meie nägudele teatava pettumuse. Rasmus, ära jama!
Õhtu ämber oli muidugi Liis Lass. Kui minna presidendi vastuvõtule, siis ikka nimeliselt. Olla oma naise poolt hüljatud keskerakondlase nimetu saatja...no ei tea, aga ambitsioonid on erinevad.
Muidugi ei tegele preili Lass ka ühegi sellise alaga, mille puhul võiks postkastist pressu peokutset otsima hakata. Pärast Lassi nägemist olime me veendunud, et ta jalutab esipaari eest veel paar korda läbi, ehk siis saadabki üksikuid meesterahvaid, aga meie kurvastuseks nii siiski ei läinud. Aga see võis tuleneda sellest, et ta on meedia tähelepanust niiiiii väsinud.
Ühesõnaga lahe üritus. Sai end vähemalt tühjaks klatšida, palju naerda, head paremat süüa ja tõdeda, et oleks ise teinud, no küll oleks hästi teinud ning mõned inimesed peaksid endale ikka natukenegi aru andma, kuhu, kas ja kuidas minna.
Järgmise korrani!