Nägin, kuidas sõber end surnuks süstis

Politsei tabas volbriööle järgnenud hommikul viis noorukit, kel lasub narkootikumi pruukimise kahtlus. Foto: Andres G. Adamson

Praegu vanglamüüride taga viibiv kolmekümnendates eluaastates noormees räägib, kuidas juhuslik kanepisuitsetamine ta süstivaks narkomaaniks muutis.

"Tõmbasin oma esimese kanepijunni kooli ajal ühel sünnipäeval," meenutab tundmatuks jääda eelistanud tallinlane. "Libistasime õlut ja kuulasime musa, kui millalgi kutsus klassivend mind rõdule ja pani ette, et äkki põrutaks nüüd pilvederiiki. Keegi keeras rõdul mingit sigarijunni moodi asja ja õpetas, et tõmba kopsud seda täis. Jube mats käis kopsudest läbi, nagu oleks sinna mingi haisupomm visatud. Õpetuse kohaselt hoidsin seda tossu oma kopsus ja püüdsin mitte läkastama hakata. Lõpuks puhusin välja ja jäin ootama, millal siis see kirjeldamatu mõnupuhang tuleb."

Narkar kambas on tavaline

Nagu mees räägib, on tänapäeva noortepidudel enamik seltskonnast korralik, ent aeg-ajalt satub kampa mõni kaifiohver, kes hakkab siis kohe oma kõva kraami kiitma. Paljud võtavad sellest kohe ka tuld. Samal ajal tundub selline tegu ääretult popp ja kuidas sa ikka keeldud asjast, mis teiste silmis näib olevat nii kuum ja mõnus.

"Esimestel kordadel keeratakse pidudel kokku odavast ja heinaga segatud kanepist mingi junn, mida kõik kimuma hakkavad, sest kallist ja puhast kraami ei suvatse ju keegi "roheliste" peale raisata," nendib mees. "Erilist mõju sellisel kraamil ei ole. Kui kaup otsa saab, kiidab ainus kambas olev narkar kiiresti, et ta teab, kust veel paremat kraami saaks. Et teised ei taha ka nüüd vedelaks lüüa, teeb see narkar kamba rahast lagedaks, et uus ja veel parem doos tuua."

"Kodus ei märka loomulikult keegi, et oled kuidagi loid või uimane," räägib tallinlane, sest vanemad on niigi iga asjaga hõivatud ja keegi ei tule üldse mõttelegi, et nende laps võib olla valinud selle hirmsa tee.

Tahaks veel korra laksu

"See tekitab isegi viha, et vanemad midagi ei märka, sest omast arust peaks ju nad kohe tähele panema, et midagi on viltu," jutustab röövimise eest vanglamüüride taga aega veetev mees. "Kokkuvõttes leiad, et ju vanematel on täiega savi, mida sa väljaspool kodu teed. Ja kui neil on savi, siis on lõpuks ka omal."

Teisel kokkupuutel mõnuainetega võidakse pakkuda midagi kangemat kui kanep.

"Sama narkar, kes esimesel korral kanepijunni keeras, on teiseks korraks sebinud väikese koguse amfetamiini ning reklaamib selle meeletult head toimet," teab mees.

"Jälle lüüakse rahad kokku ja narkar toob kiirelt uued doosid. Raha käiakse ruttu välja ilma, et teataks üldse mõnuaine hinda või selle kogust antud raha väärtuses. Ja amfetamiin toimib juba paremini: see annab energiat ja teeb oleku erksamaks. Siis tunneb, et kuskilt on ilmunud meeletu power ja see lausa sunnib tegutsema ning pidu panema."

Amfetamiini tarvitanu on koju minnes närvis, sest uus elamus on märgatav ja muutusi tajub iga rakuga, teab eksnarkomaan.

"Kodus on aga kõik jälle korras ja vanemad ei saa midagi aru, sest nad ei oska tähelepanu pöörata suurenenud pupillidele ja erksale olekule, mis pole üldse loomulik sellisele hilisele ajale, nagu sa koju jõudsid," kirjeldab mees.

"Süüa sa ei taha ja magada ei suuda, sest amfetamiin ei lase. Nii viskled voodis kuni hommikuni ja siis, tundes end väsinuna, kuid ikkagi energilisena, hakkad mõtlema möödunule. Saad aru, et oled sisenenud maailma, kus muutusid sinu keha ja mõistuse tavapärased piirid. Üheti oli see mõnus ja enneolematu, samas ka kurnav ja ebaloomulik, kuid sa ei suuda otsustada, kas kasutada veel neid aineid oma olemuse muutmiseks või mitte," räägib ta.

Suitsetamine muutub süstimiseks

"Tavaliselt ei lasta sul kaua juurelda, sest tuttav kaifiohver helistab ja teeb ettepaneku oma peake korda teha ning kutsub sind mingisse x-kohta. Ja sa lähed, sest sa ei taha ju olla mingi tossike, kes alt ära hüppab," lisab mees.

"Veel paar korda ja oledki varsti konksu otsas ning sipled nagu ahven, sest varsti tunned, et ilma kaifita on eluke nii igav ja pole üldse midagi teha," räägib tallinlane. "Pealegi tahaks iga korraga paremat kaifi saada ja nii on paratamatu, et ühelt maalt hakkad süstima. Siis otsid juba ise uusi ohvreid, sest kodust saadud rahast enam ei piisa ja doos on paganama suureks kasvanud. Siis tassid kodust minema kõik, mis pihku hakkab. Lõpuks ei jätku enam sellestki ning pole muud teed, kui kuskile vargile minna. Ja popp pole sa ka enam, sest enda eest hoolitseda sa enam ei viitsi ja näed üsna räämas välja."

"Nii oled varsti elav laip, sest organism laguneb meeletu kiirusega ja sa vananed välimuselt nagu ulmefilmis. Loomulikult on sul ka popid haigused: terve alfabeet hepatiiti ja lisaks HIV. Vanemad vaatavad aga sind õudusega, sest nende armas laps on just selline, keda nad enne olid vaid põlgusega telekast vaadanud. Millal see juhtus ja kuidas see võimalik oli, sellest nad aru ei saagi, sest lapsest suurem mure on maksud ja isa uus töökoht," nendib noormees.

"Kõik sai alguse sellest ühest hädisest kanepijunnist, et teiste seas popp välja paista," märgib tallinlane. "Aga tegelikult polnud sa popp, vaid täielik tropp. Valik on sinu: kas normaalne elu või elu lõpuni end süüdistavad vanemad, kes su hauda hooldavad. Aga mis mind mõistusele tõi? Nägin, kuidas sõber vaikselt kustus. See oleksin võinud olla sama hästi ka mina."