Galerii: Mikkeli muuseumis avati kellade näitus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedest, 25. maist on Mikkeli muuseumis avatud näitus „Kellade aeg. Ajaloolised kellad Eesti kogudest”.
Näitusel eksponeeritakse kelli nii Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist kui eraisikute kogudest.
Väljapanek annab ülevaate ajaloolistest kellatüüpidest, kellade valmistamisel kasutatud materjalidest, tehnikatest ja kaunistusvõtetest.
„Näituse üheks eesmärgiks on anda ülevaade, milliseid kelli on olnud Eesti erakogudes, enamik muuseumi kelladestki on kunagi kaunistanud omanike kodusid,” ütles näituse kuraator Kersti Kuldna-Türkson. „Eriline heameel on muuseumil selle üle, et erakogudest pärinevad kellad annavad muuhulgas pildi kellade valmistamise ajaloost Eestis.”
Näitusel on võimalus vaadata 17. sajandil Tallinnas valmistatud üliharuldast kella
Lisaks on väljapanekus Kadrioru lossiga peaaegu samaealine kappkell, mis on valminud 1726. aastal Tartus.
19. sajandil Tartus ja Narvas kokkupandud kellad annavad tunnistust mitmetest kellassepatöö keskustest Eestis.
Kellade valmistamise traditsioon ei lõppenud 20. sajandilgi – näitusel on Raplas tegutsenud meistrimehe valmistatud kell 1970. aastatest.
Erakogude kellad tutvustavad ka ajanäitajate erinevaid kasutusvõimalusi
„Väga omapärane on kollektsioon 19.–20. sajandi alguse peamiselt Vene sõjaväelastele kuulunud taskukelladest, mille kaunistused ja pühendusgraveeringud annavad ettekujutuse eestlaste positsioonist Tsaari-Venemaa armees, erinevatest väeliikidest, aga ka tolleaegsest välispoliitikast ja liitlassuhetest,” lisas Kuldna-Türkson.
Eesti Kunstimuuseumile on annetatud väärtuslikke kelli, mis on valmistatud juhtivate 18.–19. sajandi Prantsuse ja Inglise kellameistrite poolt.
Näitusel saab näha ka valikut Eesti Kunstimuuseumi kelladest. „18. sajandil olid jõukama majapidamise uhkuseks suured kappkellad, mis olid kavandatud mahutamaks suurt kellamehhanismi,” ütles Kersti Kuldna-Türkson.
Väga dekoratiivsed on 19. sajandil populaarseks saanud metallist, portselanist ja kivist kaminakellad oma rikkaliku plastilise dekoori ja maalingutega.
Tollest ajast pärinevad ka erineva funktsiooniga kellad, näiteks sangaga reisi- ehk tõllakellad, mida oli kerge kaasas kanda, ning väikesed taskukellad.
Vanimat kellatüüpi esindavad näitusel erakogusse kuuluvad päikesekellad, mis pärinevad ise küll juba üsna hilisest ajast ning demonstreerivad oma keerukuses muuhulgas ka astronoomiateaduse arengut.
Näituse kujundajad on Tanel Veenre ja Aldo Järvsoo. Graafiline kujundaja on Külli Kaats.
Mikkeli muuseum tänab: antiigiäri Idla Antiik, galerii RIOS, US Art Gallery ja teised näitusele kelli laenutanud erakogujad.
Vaata pildigaleriid!