Täpp korraldas lokaalis Vabandust skandaali
17. mai 2012, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpp, Täpp, jälle see Täpp! Sedakorda viivad Täpi seiklused meid lokaali Vabandust, kust näitsik Universumi tava vastu, mille kohaselt kõik kehad paisuma peaksid, jätkuvalt võitjana välja tulnud on. See selleks! Kahanenud Täpp on sedakorda äksi täis ja lokaalis Vabandust kirjaneitsi oma sõnu hammaste taga ei hoia.
Väljavõte Mari-Leen Albersi aka Täpi blogist:
«Olen elus kolm korda astunud sisse lokaali Vabandust, pärast tänast ei tee ma seda enam kunagi!
«Läksime siis kuuekesti kella kolmveerand kolme paiku öösel lokaali Vabandust, saime maha istuda ja joogid tellida, kui muusika jäi vait. Paar minutit vaikust, umbes kolmkümmend sekundit muusikat ja taas vaikus. Kui vaikus oli kestnud juba kümme minutit, siis tundus asi imelik. Rääkisime omakeskis, et odavam oleks kodus laua taga istuda…»
«Kui olime oma joogid lõpetanud ja muusika endiselt ei mänginud, pöördusin piletimüüja poole, kellelt soovisin oma raha tagasi saada. Ma ei tulnud vaikusesse istuma.»
««Kohe paneme muusika mängima,» sain vastuseks ning mingisugust juttugi polnud piletiraha tagastamisest. Kui ka seitse minutit hiljem oli lokaalis vaikus ja mingi tumedapäine vene aktsendiga noormees üritas seletada, et kohe-kohe läheb muusika tööle, siis mida polnud, see oli muusika…»
«Soovisin jätkuvalt oma 20€ tagasi saada, mille olin piletitele kulutanud, seda ma ei saanud. Soovisin omanikuga rääkida, kes väidetavalt oli majas - keegi Rauno, aga ta ei jõudnud kuidagi minuni.»
«Lahkusime tund aega hiljem, kui saabunud olime ja muusika ei mänginud ikka veel. Seega ligi kolmveerand ajast oli vaikus, mis me lokaalis veetsime. Suur osa rahvast lahkus, kuna vaikuses ei viitsinud keegi olla…»
«Klienditeenindajad võiksid aga valida sõnu, kuidas nad klientidega suhtlevad, võiksid õppida, et klient on siiski keegi, kelle soove peaks austama, kes toob raha sisse jne.»
«Ma ei kujuta ette, et ütleksin klienditeenindajana kliendile: «Ära inise ja karju nagu eit!» Kuidas palun?! Seda ei teinud see tumedapäine vene aktsendiga noormees, kes mulle mingil hetkel isegi nelja eurot tagasi pakkus, vaid ruudulises särgis noormees, kes oli meie seltskonnaga äärmiselt üleolev.»
«Kui lõpuks vaidlemisest väsisin ja palusin omanikuga suhelda, teatas see vene aktsendiga noormees, et ma ei oleks kuri, sest tal tuleb jamasid. Ütlesin, et kui raha tagasi saan, on asi unustatud, vastasel juhul tal tõesti võib jamasid tulla. Seepeale ta lahkus ja teatas, et tehku ma, mis ma tahan, temal jamasid ei tule. Mida iganes!»
«Ma soovin jätkuvalt oma raha tagasi, mis kulus piletitele (20€),» kirjutab Täpp.