/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
USA Oregoni osariigi ülikooli zooloog George Poinard väidab oma raamatus «What Bugged the Dinosaurs? Insects, Disease and Death in the Cretaceous,» (Mis tappis dinosaurused? Putukad, tõved ja surm kriidiajastul), et putukate pealetung võis dinosaurused hävitada.
Poinard lisas, et seni kehtinud asteroidide ja vulkaanilise tegevuse intensiivistumise teooriad dinosauruste väljasuremise põhjustena ei pruugi olla valed, kuid siiani pole sügavuti uuritud võimalust, et nende loomade huku võisid põhjustad hoopis putukad, vahendab blogsapot.com.
«Dinosauruste väljasuremise üheks põhjuseks võisid olla hoopis putukad, kes võisid haiguste levitajatena dinosaurustele ohuks muutuda. Seda on näidanud mitmed merevaigus säilinud putukate, kes pärinevad dinosauruste väljasuremise ajastust, uurimine,» selgitas Poinard.
Ta jätkas, et dinosauruseid ohustasid kliimamuutusest tingitud uute taimeliikide teke ja sellega koos arenenud putukad kui ka nende putukate poolt edasi kantud uued haigused.
Raamatu autori väite kohaselt ei pruukinud dinosaurused välja surra mõne ootamatu looduskatastroofi tagajärjel, vaid nad hääbusid pikkamööda sadade tuhandete ja isegi miljonite aastate jooksul.
«Geoloogid on leidnud märke, et kriidiajastu lõpul 65 miljonit aastat tagasi toimusid looduskatastroofid. Kuid need ei anna vastust küsimusele, miks dinosauruste väljasuremine jaotus väga pikale perioodile,» lausus zooloog.
Poinardi arvates viitavad geoloogilised leiud sellele, et putukad ja nende poolt levitatud haigused mängisid hiidsisalike pikaajalises väljasuremises tähtsat rolli.
Teadlane siiski märkis, et tema eesmärk ei olnud tõestada, et ainult putukate tõttu oleks need suured loomad välja surnud.
«Ma ei taha väita nagu poleks kriidiajastu lõpul looduskatastroofe olnud. Vastupidi need mängisid tähtsat rolli, kuid ainult nende najal ei saa selgitada ühe eluvormi väljasuremise protsessi, mis kesti väga pikka aega. Putukad ja haigused aga annavad võimaluse asjale uue nurga alt vaadata,» leidis Poinard.
Poinard uuris oma teooria tõestamiseks merevaigus säilinud putukaid.
«Kriidiajastu lõpul tekkis side putukate, mikroobide ja haiguste vahel. Leidsime ühe merevaigus olnud putukast näiteks malaariat tekitavaid algloomi. See haigus on olemas ka tänapäeval,» selgitas uurija.
Zooloog viitas ka sellele, et kriidiajastu lõpul valitses soe kliima, mis soodustas haiguste levikut.
«Soe kliima oli putukate ja nendega koos erinevate tõbede levikule sobiv keskkond. Putukate poolt levitatud haigused nõrgendasid dinosaurustepopulatsiooni aeglaselt, kuid järjekindlalt. Oma rolli mängisid ka igasugused lestalised ja täilised,» arvas uurija.
Teadlase arvates langesid kõigepealt putukate ohvriteks väikesed ja eraldatud hiidsisalike kogukonnad.
«Pärast dinosauruseid tekkinud imetajad, roomajad ja linnud olid aga putukate poolt levitatavate haiguste suhtes aga juba immuunsed. Kuid dinosaurustel polnud nende tõbede vastu immuunust,» kinnitas Poignard.
Ta jätkas, et putukad mängisid tähtsat rolli ka Maa taimestiku muutuses.
«Koos dinosaurustega surid välja ka mitmed seni Maad valitsenud taimeliigid ja need asendati uutega. Tekkisid katteseemne ehk õistaimed, mida putukad tolmeldasid, aidates sellega nende levikule kaasa. Tekkis liikidevaheline olelusvõitlus, millest väljusid võitjatena uued liigid. Dinosaurused aga jäid kaotajateks,» lausus Poinard.