Mehhiko antropoloogia ja ajaloo instituudi uurijad leidsid 2000 aasta vanustelt kivinugadelt lihaste, naha, kõõluste ja juuste jäänuseid.
Mehhikost leiti tõendid 2000 aasta taguste inimohverduste kohta
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. mai 2012, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste kinnitusel on need kindlad tõendid iidsete inimohverduste kohta, edastab Discovery News.
Arheoloogide sõnul näitas uuring, et ohverdatud inimesed tapeti teravate obsidiaanist nugadega.
Need noad leiti Mehhiko Puebla osariigis asuvast Cantonast arheoloogiliste väljakaevamiste käigus.
Leitu uurimine elektronmikroskoobi all näitas, et nugadel on jälgi inimkeha kudedest.
Kivinoad pärinevad vähetuntud Cantona kultuurist, mille õitseaeg oli pärast Teotihuacani linnriiki.
Cantona kultuuri inimohverdused leidsid aset 1000 aastat enne asteekide kultuuri, mida tuntakse eelkõige veriste inimohverduste poolest.
Arheoloogid leidsid noad kaks aastat tagasi ning saatsid need antropoloogiainstituudi laboratooriumisse uuringutele.
Uurimisse kaasati ka Mehhiko rahvusliku autonoomse ülikooli uurijad. Nugadelt paljastusid punased vererakud, kollageen, kõõluste ja lihaskiudude jäänused.
«Noalt leitud kudede jäänused on kindel tõend nende nugade kasutamise kohta inimohvrite toomisel,» selgitasid teadlased.
USA Florida ülikooli teadlane Susan Gillespie sõnul on tegemist esimese korraga, mil iidsetelt nugadelt paljastus inimjäänuseid.
Gillespie lisas, et Hispaania konkistadooride kirjutiste järgi toimus inimohverdamine mitmel viisil – südame eemaldamine, pea mahalöömine, liikmete maharaiumine ja naha eemaldamine.
Konkistadooride vallutuse eelsetes Lõuna-ja Kesk-Ameerika kultuurides valati inimverd, kuna see aitas nende kultuuuride liikmete arvates jumalate soosingut võita.
Inimohvrite toomiseks kasutatud nuge ei pestud, vaid maeti rituaalselt maha.