Norra järvest leiti iidne organism, mis on kaudselt seotud ka inimesega

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra järvest leiti iidne organism Collodictyon, mis on kaudselt seotud ka inimesega. Wikipedias avaldatud sketš sellest organismist
Norra järvest leiti iidne organism Collodictyon, mis on kaudselt seotud ka inimesega. Wikipedias avaldatud sketš sellest organismist Foto: Wikipedia.org

Norra Oslo ülikooli teadlased jõudsid pärast 20 aasta pikkust uurimistööd järeldusele, et Norra järves elab maailma üks vanimaid seni elus olevaid organisme, mis on kaudselt seotud ka inimestega.

Tegemist on üherakulise organismiga, mis arenes umbes miljard aastat tagasi, edastab Discovery News.

Seda organismi ei osata aga paigutada mitte ühegi praegu eksisteeriva liigi alla.

Uurijate kinnitusel ei ole see loom, taim, parasiit, seen ega vetikas.

«Avastasime järvest senitundmatu organismi, mis on evolutsioonis omaette haru. Tegemist on unikaalsusega. Seda organismis saab evolutsioonivaatevinklis vaadata ka kui inimese väga kauget eellast,» sõnas teadlane Kamran Shalchian-Tabrizi.

Uuele liigile anti teaduslikuks nimetuseks Collodictyon.

Uurijate arvates paljastas see organism, milline oli elu Maal sadu miljoneid aastaid tagasi.

Collodictyon elab Oslost 30 kilomeetri kaugusel asuvas Åsi järves.

Tegemist on nii väikese organismiga, et teda on võimalik vaadelda vaid mikroskoobi all. Uurijate sõnul ulatub selle liigi esindajate pikkus 30 – 50 mikromeetrini.

Nii nagu taimed, seened, vetikad, loomad, kaasa arvatud inimene, kuulub ka Collodictyon eukarüootide ehk päristuumsete hulka.

Eukarüootide rakud on päristuumset  ehk eukarüootset tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon rakutuumas.

Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks on membraanidega organellide olemasolu rakus

«Need organismid ei elanud kogukonnana. Nad said kõige paremini hakkama üksinda. Nende seas leidis aset ka liigikaaslaste söömist,» lisas uurija Dag Klaveness.

Uurijate sõnul ei ole neid organisme leitud mujalt, kui ainult Åsi järvest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles