Muuseumis ehitavad ätt ja nunn kloostrit

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel näeb Pärnu Uue Kunsti muuseumis filmi Hari Raist, ühest paljudest Nepaali lapskoormakandjaist.
Reedel näeb Pärnu Uue Kunsti muuseumis filmi Hari Raist, ühest paljudest Nepaali lapskoormakandjaist. Foto: Uue Kunsti Muuseum

Pärnu uue kunsti muuseumis (Esplanaadi 10) veebruaris jooksva tõsielufilmide sarja raames näeb sel reedel, 20. veebruaril „Punase külmiku teekonda".

Serblaste Lucian Munteani ja Nataša Stankovichi Nepaalis filmitud 52 minuti pikkune kinopilt on lugu 17aastasest Hari Raist, kes, seljas punane Coca-Cola külmik, turnib mööda mägiteid. Hari on üks tuhandeist laps-koormakandjaist, kes sandisentide eest teeb ebainimlikku tööd.

Pikal teekonnal kohtub Hari paljude inimestega, kelle kaudu avaneb mõjus pilt mägirahva elust-olust.

Laupäeval linastub uue kunsti muuseumis rahvusvahelist tunnustust kogunud taani dokumentaalfilm „Klooster".

84 minuti pikkune ekraaniteos on filosoofiline portreefilm 82aastasest poissmehest Jorgen Lauersen Vigist, kes pole oma elus kunagi maitsnud armurõõme, ning noorukesest vene nunnast Amvrosjast, kelle eluteed ristuvad vanas uhkes lossis.

Härra Vig on kogu elu unistanud oma lossi ümberehitamisest kloostriks. Unistuse täide viimiseks sõidab ta Moskvasse ja palub, et patriarhaat abistaks teda ja saadaks nunnad tema juurde kloostrit rajama. Kuid vene nunnade ja taani mõisahärra kujutlus ühest kloostrist on üpriski erinevad.

Filmi võluks on suurepärane peategelane, sümpaatne ja siiras, ent samuti vahel äge ja torisev vana mees härra Vig oma pika elukoorma, harjumuste ja värvikate mõtetega.

Ühtlasi on see film sellest, kui palju suudavad siin maailmas muuta ühe inimese usk ja tahtmine. Selles ei ole aastad ega nõrgenev terviski takistuseks.

Sarja filmide seansid algavad kell 18.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles