Suurbritannia rahvusliku sõjaväemuuseumi tehtud küsitluse kohaselt peavad britid suurimaks ja ohtlikumaks armeejuhist vaenlaseks USA esimest presidenti George Washingtoni.
Britid valisid suurimaks armeejuhist vaenlaseks George Washingtoni
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
16. aprill 2012, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetihääletusel käis rebimine Prantsusmaa Napoleoni, Saksamaa Erwin Rommeli, Iirimaa Michael Collinsi, Türgi Mustafa Kemal Atatürki ning USA George Washingtoni vahel, edastab Daily Mail.
Möödunud laupäeval avaldatud hääletustulemuste kohaselt valisid britid suurimaks armeejuhist vaenlaseks Washingtoni, kes sai 30 häält. Ta edestas talle järgnenud Collinsit 16 häälega.
George Washington (1732 – 1799) näitas oma häid sõjalise strateegia oskusi Ameerika iseseisvussõja (1775–1783) ajal. Ta tegevus viis selleni, et USA iseseisvus Suurbritanniast 1783. aastal. Washingtoni strateegia aitas väiksemaarvulisel Põhja-Ameerika kolonistide armeel edu saavutada ning Briti armeed lüüa.
Michael Collins (1890 – 1922) tegi brittidele tuule alla Iiri iseseisvussõjas (1919 – 1922). Ta kasutuses oli 3000 vabatahtlikku võitlejat. Enne kahepoolsete läbirääkimiste alustamist oli ta meestel alles vaid käputäis laskemoona.
Napoleon Bonaparte (1769 – 1821) Briti Wellington hertsog lõi Prantsuse kindrali armeed 1815. aastal Waterloo lahingus. Kuid Wellington pidas oma vastast ohtlikuks, öeldes et «Bonaparte kohalolek lahingus mõjutas kõiki 40 000 meest».
Erwin Rommel (1891 – 1944) oli Natsi-Saksamaa üks tuntumaid väejuhte Teise maailmasõja ajal. Eriti edukas oli ta Põhja-Aafrikas, mille tõttu ta sai hüüdnime Kõrberebane.
Mustafa Kemal Atatürk (1881 – 1938) oli Ottomanide impeeriumi viienda armee juht. 1915. aastal saavutas ta Gallipoli lahingus võidu, sundides liitlasvägesid taganema. Prantsuse, Briti, Austraalia ja Uus-Meremaa üksused püüdsid vallutada Istanbuli, et saada juurdepääs Dardanellidele. Hiljem sai Atatürkist tänapäeva Türgile alusepanija ja selle riigi juht.
Michael Collins sai 14 häält, Napoleon Bonaparte 12 häält, Erwin Rommel seitse häält ja Mustafa Kemal Atatürk neli häält.
Hääletamisele pandi välisriikide armeejuhid, kes olid juhtinud sõjaväge võitluses Briti vägede vastu.
Suurimatest vaenlastest armeejuhtide nimekirja ei mahtunud Lõuna-Aafrika Vabariigi esimene peaminister Louis Botha, kes juhatas 20. sajandi alguses guerillasõda Briti kolonialistide vastu ning Teise maailmasõja aegna Jaapani kindral Tomoyuki Yamashita.