Riikliku tähtsusega põnevuslugu ETVs

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Robert Raadik (Jaanus Rohumaa) vajab abi – dopinguskandaali jäljed viivad tema kunagisse spordiministri aega. Valitsusjuhti nõustavad suhtekorraldustipud Martin Kütt (Ivo Uukkivi) ja Evelin Erikson (Kärt Tomingas).
Peaminister Robert Raadik (Jaanus Rohumaa) vajab abi – dopinguskandaali jäljed viivad tema kunagisse spordiministri aega. Valitsusjuhti nõustavad suhtekorraldustipud Martin Kütt (Ivo Uukkivi) ja Evelin Erikson (Kärt Tomingas). Foto: ERR

«Alpimaja» elustab uuesti aasta­tagused emotsioonid, mil meedia värises, suusaliit valetas, sportlane valas pisaraid ja rahvas uskus.


Seriaali juhatab sisse kohustuslik teade, et kõik tegelaskujud on välja mõeldud ja nende kattuvus päriseluga on juhuslik. Suusatamisest on saanud ujumine, ühest sportlasest aga kolm. Kõike on suurte fantaasiasüstlatäite võrra rohkem, kui tegelikult seoses Andrus Veerpalu dopingujuhtumiga avalikkuse ette jõudis.

Kuid nagu ka seriaali avaosas kõlas – tippspordis käibki mäng elu ja surma peale. Ja seetõttu kardavad ka dopingukütid. Jälgivad hoolikalt, et pärast proovi võtmist ei jääks hotellituppa näiteks tühi veinipudel, mille hiljem võib leida positiivse dopinguproovi andnud sportlase mänedžer ja seejärel testide tõesuse proovivõtja joomise pärast kahtluse alla seada.

Autoga proove transportides ei tee dopingukütid peatusi, et vältida võimalikku kallaletungi. See kõik kõlab filmilikult ja ülepaisutatult, kuid tippspordis ei halastata – liiga palju on neid, kel on sportlase kuldmedalitest võita.

Algusest lõpuni pinget hoidnud «Alpimaja» avaosa näitas uut taset Eesti telesarjades. Hoolikas, telesarja jaoks isegi ootamatult sätitud kaameratöö, Indrek Hargla kõrge pinevustunnetusega stsenaarium, dialoogid, suurepärane näitlejate valik toob veel neljal reede­õhtul ETV ekraani ette kindlasti kümneid tuhandeid inimesi.

Juba avaosale eelnenud huvikruttimine ja sarja lahkamine tekitab kahetisi tundeid – me kõik uskusime, lootsime, toetasime ja hoidsime kätest kinni, aga nüüd soovime läbi telefantaasia jõuda veelgi kaugemale. Mis ikka toimus? Kuidas proove võetakse? Millised mängud on tegelikult sportlase higi taga? Kes on süüdi? Tuleb vihjeid Veerpalule keelatud ainet süstinud inimese kohta?! Vaatajaarvud näitavad, kui verejanuline on tegelikult eestlaste usk.

Veerpalu juhtumi puhul asuti suhtekorralduslikku katastroofi likvideerima siis, kui ühtegi suhet enam alles polnud. Pärast pooleteise kuu pikkust ajakirjanikele valetamist ei olnud ühel Eesti kallimal suhtekorraldusfirmal midagi päästa.

Šveitsist peaministrit puhtaks korraldama kutsutud Martin Kütt teab: spontaansed pisarad on kõige suurem ämber. «Kes tegeles pisaratega?» kõlas ta küsimus, kui ujumistüdrukud pressikonverentsil vabandasid, et «nad olid seni sunnitud rääkima mitte igas olukorras päris seda, millel on tõepõhi all». Uukkivi kehastatud suhtekorralduskauboi roll on äärmiselt huvitav, seda maailma ei tunne enamik televaatajatest.

Võib arvata, et suur osa vaatajatest noogutas kõige innukamalt kaasa siis, kui turvamees tutvustas spordiminister Merike Rajale (Helena Merzin), mida lihtsad inimesed räägivad. «Omadele tunnista üles, võõrastele mitte sõnagi. Tõde võib käänata. Kõik sportlased ju neelavad midagi. Kui keegi vahele jääb, siis on tema mängust väljas, teised neelavad ikka edasi. See on riiklik mõtlemine.»

Sellise riikliku mõtlemisega käib kaasas omakasu, mida sari kenasti näitab. Kõik me soovime midagi. Kohta riigikogu valimiste nimekirjas, peaministritoolil püsimist, ema nägemist üle 16 aasta, raha, võimu. Pigem reegli kui erandina tuleb see kõik alatute võtete ja ühe või kolme inimsaatuse hinnaga.

Telesarja «Alpimaja» esimene osa
ETVs 13. aprillil

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles