Galerii: lihavõttemunad

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värvitud lihavõttemunad  Saksamaal Thannhauseni vabrikus
Värvitud lihavõttemunad Saksamaal Thannhauseni vabrikus Foto: SCANPIX

Sellel nädalalõpul tähistatakse lihavõtteid ja paljudes paikades on selleks hakatud valmistuma varakult.

Lihavõtete üheks sümboliks on värvitud kanamunad.

Lihavõttepühi seostatakse Jeesuse ülestõusmise ning paastuaja lõppemisega. Mitmel pool on lihavõttepüha traditsioonis säilinud ka paganlikke jooni.

Arvatakse, et inglisekeelne Easter tuleneb anglosaksi neljanda kuu nimest Eosturmonath. Seda kuud seostati jumalanna Eostrega, kes tähistas koidikut ja algust. Seega sai kevadel kõik uue alguse.

Lihavõttemuna tähistab uut elu ja elu kestvust. Mune varuti, et neid oleks lihavõtete ajaks. Need keedeti kõvaks, kasutades nii lihavõttetoiduna kui ka lihavõttemängudes.

Mune värviti varasemal ajal looduslike asjadega nagu näiteks sibulakoorte ja puulehtedega. 20. sajandil hakati mune värvima munalaki ja vesivärvidega.

Tänapäeval toodetakse värvitud mune ka tehastes. Väga levinud on šokolaadimunad, mille sees on üllatus.

Traditsioon, et lihavõttejänes toob mune, sai alguse 16. sajandil Saksamaal. Sealt edasi levis see hiljem teistesse riikidesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles