Lõuna-Aafrika Vabariigis Kalahari kõrbes asuvast Wonderwerki koopast leitud materjal lubab arvata, et inimkond võttis tuletegemise kasutusele miljon aastat tagasi.
Tuld hakati kasutama miljon aastat tagasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. aprill 2012, 11:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul oli tule kasutuselevõtt suureks pöördeks inimkonna ajaloos, edastab Discovery News.
Mitmed varasemad uuringud näitasid, et koopas on varajased inimesed elanud.
Koopast leitud jäänuste mikroskoopiline uurimine paljastas, et seal tehti tuld. Teadlased välistasid, et puujäänused võisid koopasse sattuda tuule või veega.
Lisaks leiti algeliste tööriistade jäänuseid. Kõikide leidude vanuseks hinnati üks miljon aastat.
Tänapäeval eksisteerib vaid üks inimliik – nüüdisinimene, kelle teke jääb 200 000 aasta taha. Erinevatel ajastutel eksisteeris erinevaid inimliike, nende seas ka 1,9 miljonit aastat tagasi tekkinud Homo erectus.
«Leidude analüüs näitas, et inimene hakkas tuld kasutama seni arvatust 300 000 aastat varem. Nüüdisinimese kauge esivanem Homo erectus oli esimene, kes tule kasutusele võttis,» selgitas Kanada Toronto ülikooli uurija Michael Chazan.
Koopapinna analüüs paljastas, et seal olnud materjalid põlesid mitte üle 700 kraadises kuumuses. Lehtede, okste ja muu metamaterjali põlemisel ei saagi tekkida suuremat kuumust.
Tuli aitas varajastel inimestel sooja saada ning öisel ajal hoida kiskjad eemal. Võimaldas toitu küpsetada, muutes selle pehmemaks ja kergemini seeditavaks.
«Lõkke ümber kogunemisest sai suhtlusviis. Tule tegemise oskus on inimevolutsiooni üks tähtsamaid verstaposte,» selgitas uurija.
Harvardi ülikooli antropoloogi Richard Wranghami arvates mõjutas tuletegemise oskus ja küpsetatud toit aju arengut ja selle organi suuremaks muutumist.