Astronoomide analüüs näitas, et Saturni kuul Titaani osas paigus sajab metaanivihma keskmiselt 1000 aasta tagant.
Saturni kuul Titaanil sajab metaanivihma 1000 aasta tagant
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. märts 2012, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maa ja Titaan on meie Päikesesüsteemis ainsad taevakehad, kus vedelikku sajab, edastab foxnews.com.
Vahe on vaid selles, et Maal sajab vett ja Titaanil vedelat metaani.
Teadlaste analüüs Saturni kuu kohta põhineb Cassini sondi uurimisandmetel ajavahemikust 2004 – 2010.
Astronoom Ralph Lorenzi sõnul on Titaan mingis mõttes Maa analoog. Nii Maal kui ka sellel kuul muudavad pinda tuul ja sajud, tekitades uusi pinnavorme.
Titaani keskmine pinnatemperatuur on miinus 180 kraadi ja seal sajab polaarsuve ajal.
«Saturni kuul Titaanil kestab sademetevaheline aeg sajandeid. Kui aga sadama hakkab, võib sadada kümneid sentimeetreid või isegi meetreid metaanivihma,» selgitas USAs Marylandis asuva Johns Hopkins Applied Physics Laboratory (JHUAPL) teadlased.
Titaanil aset leidvad sajud on tekitanud seal pinnasesse voolusänge. Nende kohta edastasid info nii Cassini kui Hugyens sond.
2004. ja 2010. aasta vahel edastas Cassini sond infot Titaani pinnal aset leidnud tumenemiste ning atmosfäärimuutuste kohta. Teadlased arvasid, et tegemist võib olla mingit liiki sademetega.
Astronoom Elizabeth Turtle`i sõnul jäädvustas Cassini metaanitorme 2010. aasta sügisel Titaani ekvaatorialal Concordia Regios.
«Tormi tekkides hakkas taevakeha pind muutuma. Tekkis tumenemine, mis ulatus üle 2000 kilomeetri. Meie arvamuse kohaselt tingisid tumenemise mingid sademed. Need muutused olid näha veel kuid hiljem. Arvame, et tekkisid sademete kogumikud,» selgitas Turtle.
Turtle ja ta kolleegid jätkavad Titaani uurimist, kuid selle taevakeha juures on alates 2010. aastal aset leidnud tormidest väga vähe pilvi näha olnud . Samalaadne olukord tekkis ka pärast 2004. aasta torme. Oletatakse, et nende nähtuste põhjuseks on metaani kadumine atmosfäärist.
Titaani heledad alad on jääst ja tumedad alad aga paigad, kuhu metaanivihm uhub setet. Heledate ja tumedate alade kõrguse vahe võib olla kuni 100 meetrit.
Teadlaste arvates ei pruugi Titaan elu jaoks nii ebasõbralik tunduda, kui esmapilgul paistab. Titaani keemiline keskkond on selline, nagu see oli varajasel Maal esimeste elusorganismide tekkimise ajal.
Ka on Titaan ainus kuu, millel on tihe atmosfäär ning Maa kõrval ainus kosmiline objekt, mille pinnal on vedelikku.