Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole vanemaealised närvilised ja tigedad, vaid varasemast rohkem oma eluga rahul.
Vanemas eas on inimesed õnnelikumad
Psühholoogide sõnul peitub põhjus selles, et pensioneas ollakse ebarealistlikest ootustest ja unistustest vabanetud, kirjutab The Telegraph.
«Vanemas eas võib olla kehalisi vaevusi, kuid samas vaimne tasakaal ja õnnetunne on suuremad,» selgitati.
Briti ja USA teadlased uurisid rohkem kui 10 000 inimese elu. Varasem uuring näitas, et õnnetunne on U-kujuline. Madalseis saabub umbes 45. eluaastal, pärast seda hakkab uus tõus.
Teadlased analüüsisid katsealuste elustiili ja tervisekäitumist ning selle seost vaimse ja füüsilise heaoluga.
Elukvaliteedi mõõtmiseks oli kaheksa faktorit, kaasa arvatud üldine tervislik seisund, valud, sotsiaalne aktiivsus ja vaimne tervis.
Uurijad panid tähele, et mida vanem oli inimene, seda enam ta endaga rahul ja õnnelik oli. Ja seda hoolimata sellest, et kehaliselt jäädi viletsamaks.
Ka ei mõjutanud liigne kehakaal või ülekaalulisus vaimset tervist ja õnnelik olemist.
Inimesed, kelle kehamassi indeks oli üle 30, mis on ülekaalulisuse märk, olid sama elurõõmsad kui normaalkaalus inimesed.
«Vanemas eas ei ole keha enam nii töökorras, kuid see ei vähenda eluga rahulolu. Otse vastupidi, eakate õnnetunne on suurem,» selgitasid uurijad Saverio Stranges ja Kandala Ngianga-Bakwin.
Teadlaste arvates mängib oma rolli ka see, et vanemas eas inimestel on palju elukogemusi ning raskuste puhul suudetakse paremini hakkama saada, kui saadi nooremas eas.
«Inimesed ei tekita endale enam ebarealistlikke ootusi ja unistusi. Nad ei pinguta eluga üle,» nentisid uurijad.