Lõuna-Hiinast leiti kiviajast pärit inimjäänuseid, mis võivad kuuluda senitundmatule inimliigile.
Kas senitundmatu inimliik?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. märts 2012, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina ja Austraalia teadlaste sõnul eksisteeris see müstiline inimliik koos nüüdisinimesega, kirjutab National Geographic.
Punahirve koopa inimeseks nimetatud liigi esindajad olid elus veel 11 500 aastat tagasi, kui nüüdisinimesed hakkasid põllumajandusega tegelema.
Teadlaste sõnul võib see fossiil olla kinnitus, et varem eksisteeris samal ajal väga erinevaid inimliike.
«Leidsime inimliigi jäänused, millel on väga primitiivsed ja nüüdisinimese jooned koos. Samas on tegemist inimeste arenguliinis senitundmatu isendiga,» selgitas Austraalia New South Walesi evolutsioonibioloog Darren Curnoe.
Teadlased uurisid vähemalt kolmele indiviidile kuulunud jäänuseid, mis leiti Hiinast Yunnani provintsist Maludongi (Punahirve koopast) 1989. aastal. Võrdlusena uuriti ka 1979. aastal naaberprovintsist Guangxist leitud jäänuseid.
Lisaks inimluudele leiti koopast ka suurte hirvede luid ning sarvedest ja kividest tööriistu.
Punahirve koopa inimestel oli lame nägu, lai nina, lai lõuaosa, suured purihambad, tugev kulmuosa ja paks kolju.
Nende olendite aju oli keskmise suurusega.
Hoolimata oma primitiivsest välimusest, elas see inimliik üsna hiljuti – 11 500 – 14 500 aastat tagasi.
Selleks ajaks olid neandertallased juba välja surnud.
Oletatakse, et Punahirve koopa inimesed elasid hiljem, kui Indoneesia kuulus Homo florensis. See liik võis välja surra 13 000 aastat tagasi.
Teadlaste sõnul ei ole veel täiesti kindel, kas tegemist on ikka uue inimliigiga. Uueks inimliigiks kuulutamist takistavad liiga vähesed leiud.
Samas aga on nüüd uuritud fossiilidel jooni, mis lubab oletada, et Punahirve koopa inimesed on uus esindaja evolutsiooniliinis.
«Nende koljud on anatoomiliselt unikaalsed. Need erinevad nii nüüdisaja inimeste kui ka 150 000 aastat tagasi Aafrikas elanud inimeste koljudest,» sõnasid uurijad.
Nad lisasid, et Punahirve koopa inimesed elasid 11 000 aastata tagasi. Samal ajal elasid ka nüüdisinimesed, mis tähendab seda, et need kaks inimliiki pidid teineteisest lahus eksisteerima või siis segunema.
Liik sai nimeks Punahirve koopa inimesed, kuna nad püüdsid ja sõid punahirvi.
USA antropoloog Erik Trinkausi arvates ei pruugi olla tegemist uue inimliigiga, vaid need on üsna robustse välimusega nüüdisinimesed, kes olid nüüdisaegsete Vaikse ookeani saarte elanike eellased.
DNA uuringute abil loodetakse asjasse selgus tuua.
Pilte vaata siit.