Liisi Eesmaa: keeruline on iseenda töödest rääkida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu ei astu Eesti parima moedisaineri auhinna Kuldnõela nominentide looming publiku ette moelava tuledevihus ega sihvakate modellide seljas, vaid hoopis näitusel disaini- ja arhitektuurigaleriis Tallinnas. Sealsamas kuulutatakse 16. märtsil välja ka moekunstnik, kes 14. Kuldnõela enda pihku saab.
Liisi Eesmaa, kes jõudis Kuldnõela-seltskonda särava autorikollektsiooniga «Kolmlõige», näitab selle põnevaid vormiotsinguid ja süvaveemaailmast ammutatud ideid. «Koostöö, Vorm, Otsimine, tasakaal, vintage mõjud. Kolmlõike kollektsioon kõneles veealusest galaktikast ja müstikast, mis kujunes koostöös Veenre ja Järvsooga vaatemänguliseks showks. Keeruline on iseenda töödest rääkida, tõenäoliselt seetõttu saadan ma ka lavale kostüümid mis peaksid iseenesest piisavalt kõnekad olema,» otsib ta hetkel kompromissi oma praktilise ja «kunstilise disaini» vahel. «Tallinn Dollsi disainides mõtlen eelkõige ilusatele riietele, mis oleksid piisavalt isepäised kuid ei muutuks inimese seljas elavaks teatrikostüümiks. Oluline on, et need kaunistaksid kandjat ja laseksid isikul särada.»
Kuldnõela ankeedile vastas ta järgmiselt:
Stiletto või suss? Platvorm sobiks minu puhul kõige paremini - on liidetud mugavus ja effekt.
Siid või samet? Nii siid kui samet - mõlemaid armastan palavalt!
London või Pariis? Võibolla siis hommik Pariisis ja õhtupoolik Londonis?!
Päike või kuu? Kuu - siis mul adrenaliin ja fantaasia voolab!
Kuld või hõbe? Hõbe
Tallinna Kaubamaja loovjuhi Kristina Herodese sõnul säras Liisi Eesmaa looming eelkõige Kolmlõike etenduses, mis oli usutavasti lõppenud moeaasta nael.