Koolitantsu festival keskendub kokkuhoidmisele ja säästmisele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavuse Koolitantsu festivali korraldaja Marge Ehrenbusch.
Tänavuse Koolitantsu festivali korraldaja Marge Ehrenbusch. Foto: Marina Puškar

Viieteistkümnendat sünnipäeva tähistava Koolitantsu programmi on tänavu lisandunud säästutants, korraldatakse kostüümitäikat ja festivali teemakski on «Hoiame kokku».


Koolitantsu korraldaja Marge Ehrenbuschi sõnul on sel aastal värskendust saanud nii festivali programm kui ka meeskond. Suurimaks muudatuseks nimetab Ehrenbusch kahte uut tantsukategooriat.

«Varasematel aastatel on meil olnud showtants, kuhu alla kuulusid ka hiphop ja kaasaegne tants, aga nüüdseks oleme need eraldanud ja on eraldi kategooria tänavatants,» selgitas ta.

«See oli selle pärast, et väga paljud tantsugrupid viljelevad tänavatantsu ja tundus, et see ei ole showtantsuga enam kuidagi võrreldav,» lisas Ehrenbusch. Tänavatants hõlmab selliseid populaarseid tantsustiile nagu locking, popping, hiphop, breik ja house.

Teine uus tantsukategooria on säästutants. «Festivali motoks on «Hoiame kokku» ja hinnatakse seda, kui osavalt noored säästuteemale läheneda oskavad,» nentis Ehrenbusch.

Lisaks peetakse igas maakonnas kostüümitäikat, kus kõik tantsijad ja nende juhendajad saavad oma seismajäänud kostüümid müüki panna.
Koolitantsu korraldaja lisas, et ka Eesti Tantsuagentuur toob kohale hunniku korralikke kostüüme. Kostüümitäikat peetakse iga päev tund aega enne etendust.

Festivalile on registreerunud 304 tantsugruppi, kes esitavad 15 maakondlikul tantsupäeval kokku 745 tantsu. See teeb kokku 40 tundi tantsu.
Ehrenbuschi sõnul on festival populaarne ja elujõuline just seetõttu, et on väikelinnade ja maakondade noortele oma ala parim väljund.

«Suurlinnade noortel on palju rohkem kohti, kus esineda ja ennast näidata,» tõdes ta. «Siin saab näidata, millega oled aasta otsa tegelnud, vaadata, millise kava on sinu eakaaslased ette valmistanud, saada uusi ideid ning lavakogemuse saanuna ka ise areneda.»

Sel aastal on enim kõige nooremaid tantsijaid ning osaleb ka palju vene noori. «Kui me Ida-Virumaale läheme, on seal lavaline pilt hoopis teistsugune – palju rohkem on tunda slaavipärast temperamenti,» tunnistas Ehrenbusch.

Tantsijaid on hindamas professionaalne põhižürii, kuhu kuuluvad Mart Kangro, Anastassia Šois ja Siret Luugima. Igas maakonnas lisandub põhižüriile kaks liiget. Lisaks võetakse igas maakonnas juurde üks 15-aastane žüriiliige. Õhtuid juhib kõikjal tantsutäht Lauri Pedaja.

Tantsupäevad

•    31. jaanuaril ja 1. veebruaril Tallinna Salme kultuurikeskuses
•    6. veebruaril Kärdla kultuurimajas
•    7. veebruaril Pärnu kontserdimajas
•    8. veebruaril Viimsi keskkoolis
•    12. veebruaril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses
•    13. veebruaril Võru kultuurimajas Kannel
•    14. veebruaril Põlva huvi- ja kultuurikeskuses
•    15. veebruaril Tartu Vanemuise teatri väikeses majas
•    20. ja 21. veebruaril Narva kultuurimajas Rugodiv
•    22. veebruaril Rakvere teatris

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles