Poolteist aastat kestnud kohtuasi Vanilla Ninja eksprodutsendi David Brandese ja bändi albumi «Love is War» välja andnud firma EMI vahel sai lahenduse: tüdrukud on rahvusvaheliselt taas oma nime peremehed.
Vanilla Ninja saavutas Brandese üle võidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanilla Ninja ühe liikme Piret Järvise sõnul hakkas kohtuprotsess David Brandese firma Bros Music ja EMI plaadifirma vahel pihta eelmise aasta septembris.
«Selle algatas Brandes, väites, et me poleks tohtinud oma viimast plaati EMI alt välja anda,» selgitas Järvis. Lisaks leidis Saksa produtsent, et kuna Vanilla Ninja nimeõigus kuulub talle, siis võib vaid tema otsustada, kas bänd annab kontserte või tegeleb uue plaadimaterjaliga.
Paar nädalat tagasi tuli aga kohtulahend – ninjatüdrukute kergenduseks nende ja EMI kasuks. «Õigus seati jalule,» rõõmustas trio teine liige Katrin Siska.
Samas röövis protsessimine pundilt palju väärtuslikku aega ja muutis bändi suhted keeruliseks ka teiste välismaiste koostööpartneritega. «Me ei saanud välismaal tegutseda poolteist aastat, sest ükski uus plaadifirma poleks julgenud meiega plaadistuslepingut sõlmida – kõigi jaoks oli selgusetu, kellel siis lõpuks õigus on,» sõnas Järvis.
Väikese veetormi tekitas sel sügisel ka vene ärimees Aleksandr Simakov, kellele peaks siiani kuuluma Vanilla Ninja kaubamärk Eestis.
Mees pakkus mõne aja eest meedias kõneainet sellega, et pani ninjade kaubamärgi müüki veebioksjonil eBay ja püüdis kokku panna Vene muusikaturule orienteeritud uut lauljatepunti, korraldades selle jaoks väidetavalt isegi tasulised katsed.
«Oleme samuti lehest lugenud, et meie nime all tahetakse mingit vene punti kokku panna, aga mis sellest saanud on, me ei tea,» nentis kolmas ninjatüdruk Lenna Kuurmaa. «Isegi kui tehtaks, siis ega meil vahet pole – me võiksime ka teise Terminaatori teha, aga no kui tõsiseltvõetav see oleks,» ütles Järvis.
Nii pole Simakovi tegevus Vanilla Ninja triot verest välja löönud. Nad tunnistavad, et kui vaja, on nad valmis nimegi muutma, sest Eestis tunnevad neid niikuinii kõik.
«Eestis ei saaks me põhimõtteliselt plaati Vanilla Ninja nime all müüa, juhul kui me kaubamärgi omanikuga kokkuleppele ei saa. Aga Eestis on nimevahetus väikseim probleem,» märkis Järvis.
«Välismaal kuulub meie kaubamärk veel ühele kolmandale isikule, aga temaga on meil kokkulepe, et tohime seda kasutada,» lisas ta. Esinejanime kasutamist ei saa neile aga keegi keelata.
Kohtulahingust võitjana väljunud Vanilla Ninja liikmed tunnistavad, et aasta on olnud närvesööv. «Pärast seda jama tahaksime aja maha võtta, ideid koguda ja mitte üldse stuudiosse plaati tegema tormata,» lisas Järvis.
Et ideid ammutada, pühivad ninjatüdrukud veebruaris kodumaa tolmu jalgelt ja põrutavad Tšiili, ühele Ladina-Ameerika suurimale suvefestivalile Eestit esindama.
Kolmik lubab, et bänd eksisteerib igal juhul edasi. «Kõik küsivad juba viimased kolm aastat, et kas läheme lahku! Me pole kuskil seda väitnud,» ei mõista Järvis. «Tahame edasi liikuda ega kavatsegi saada tagasi selleks bändiks, kes esineb ig õhtu kuskil pubis või klubis,» toonitas Siska.
-----------------------------------------
Vandeadvokaadi kommentaar
Vanilla Ninja nõustaja vandeadvokaat Andres Aavik:
Brandese arvates ei tohtinud Vanilla Ninja sõlmida lepingut EMIga, kuna pidas esitajanime endale kuuluvaks. Kohtuasjas käis vaidlus Vanilla Ninja nimekasutusõiguse üle, kuna Brandes oli seisukohal, et Vanilla Ninja on projekt, EMI oli aga seisukohal, et see on ninjadele ehk Piret Järvisele, Lenna Kuurmaale ja Katrin Siskale kuuluv esitajanimi. Selles kohtuvaidluses lähtus Brandes lepingust, mis tal oli sõlmitud Eesti firmaga TopTen. Brandese arvates olid sellest tulenevalt temal kõik õigused ansamblile Vanilla Ninja, sh ka plaadiõigused, ja seetõttu EMI poleks tohtinud tüdrukutega koostööd teha. Seetõttu kaebaski produtsent EMI kohtusse, lootes saada teda rahuldava kohtuotsuse ja ilmselt koos sellega ka rahalise kompensatsiooni.
Kohus toimus Saksamaal. Esimeseks kohtuastmeks oli Landesgericht Köln, hetkel ootame kohtuotsust apellatsiooniastmest, milleks on Oberlandesgericht Köln. Kohus avaldas 10. detsembril otsuse resolutiivosa, millega jäeti hagi rahuldamata. Täieliku otsuse teksti avaldab kohus loodetavasti veel sel aastal.