Kirde-Indiast avastati uus jäsemeteta kahepaikne.
Indiast leiti uus jäsemeteta kahepaikne
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. veebruar 2012, 15:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bioloogidemeeskond eesotsas Delhi ülikooli zooloogi Sathyabhama Das Bijuga kaevas viie aasta jooksul metsaaladel, enne kui nad uue liigi leidsid, kirjutab The Telegraph.
Biju meeskond tegi välitöid mussoonvihmade ajal, kui kaevamine on lihtsam. Uus liik avastati selle järgi, et ta jättis oma munad maapinna veelompidesse.
Chikilidae liigi esindajad on Kesk-India aladel üsna levinud ning suguluses Aafrikas leiduvate samalaadsete kahepaiksetega.
«Leiuala on bioloogiliselt väga mitmekesine, kuid läbi uurimata. Loodame, et uue liigi leidmine annab vajaliku raha, mis võimaldab edasisi uuringuid ning loodusrikkuste kaitsmist,» sõnas Bijuga.
Uuele liigile anti nimi Chikilidae kohaliku garo keeles selle looma kohta kasutatava sõna järgi.
Chikilidae liigi esindajad on kolmest kahepaiksete grupist kõige primitiivsemad. Kahepaiksete hulka kuuluvad näiteks ka konnad ja salamandrid.
Need jäsemeteta kahepaiksed elavad troopilistes metsades, mida ohustab puude maharaiumine, sinna riisipõldude rajamine ja teedeehitus.
Biju sõnul võib olla palju tundmatuid liike, mis on inimtegevuse tagajärjel välja surnud ning kunagi ei saadagi teada, et nad on eksisteerinud.
Kahepaiksed on tundlikud ning viimastel aastatel on nende arvukus vähenenud. Nende tundlikkus kliimamuutuse ja veekvaliteedi suhtes teeb neist ideaalsed keskkonna baromeetrid.
Alates 2001. aastast on Biju avastanud 76 uut liiki taimi, kahepaikseid ja konni. Teadlase arvates on India konnadest 30 – 40 protsenti veel avastamata.
Kuna Chikilidae liigi esindajad elavad maapinnas, siis on neid keerulisem avastada kui näiteks konni, kes elavad maapinnal ja on valjuhäälsed.
Kohalikud peavad tihtipeale jäsemeteta kahepaikseid mürgisteks ussideks. Tegelikult on nad kahjutud ja on põllumehele kasulikud, kuna kobestavad mulda.
Biju sõnul on selle liigi kohta veel palju teadmata ja nõuab uurimist.
DNA uuring näitas, et nüüd leitud liigi lähim sugulane elab Aafrikas. Need kaks liigi eraldusid umbes 140 miljonit aastat tagasi, kui oli Gondwana hiigelmanner ning domineerisid hiidsisalikud.