Sügavike koletised, kes ei ole iialgi päikesevalgust näinud

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstniku nägemus mere- ja ookeanipõhjas elavatestorganismisdest
Kunstniku nägemus mere- ja ookeanipõhjas elavatestorganismisdest Foto: Wikipedia.org

Prantsuse mereuuringute instituudi teadlased uurisid ookeanide põhjas elavaid loomi, kes ei ole iialgi päikesevalgust näinud.

Need loomad näevad välja nagu mõned tulnukkoletised ning nende elupaikadeks on Maa sügavaimad veekogud, edastab Daily Mail.

Fotod paljastasid, kuidas Polychaetes liigi esindajad suudavad 1000 meetri sügavusel suure rõhu juures elada paigas, kuhu kunagi päike ei paista.

Teadlaste sõnul võivad need olendid anda vihjeid, millised võivad olla teiste planeetide elusolendid.

Veel 40 aastat tagasi olid need 2-3-sentimeetrised sügavike koletised teadlastele tundmatud.

Kuid 1970. aastatel võimaldas tehnoloogia juba üsna sügavale sukeldumist ning seal oleva elu uurimist.

Tühja paiga asemel leiti eest erinevad taimed ja loomad, mis moodustasid kogukonnad, kes elasid hüdrotermiliste lõõride läheduses või selle sees.

Neist lõõridest pärinevaid aineid kasutavad oma elutegevuseks mitmesugused loomad.

Arvatakse, et sarnaseid hüdrotermaalseid lõõre leidub ka Jupiteri Europa kuul. Kunagi võis neid isegi olla Marsil.

Näiteks harjas-ussid liiguvad hüdrotermaalsete lõõride vahel ning toituvad sealt pärinevatest bakteritest ja mikroorganismidest.

Need lõõrid saavad oma energia keemiliste protsesside kaudu, mitte fotosünteesis, kuna päike ei jõua nendeni.

Harjas-ussid on samas peremeesloomaks bakteritele, kes eritavad neile vajalikke toitaineid.

Osa teadlasi on veendunud, et harjas-ussid sõltuvad bakteritest, et karmis keskkonnas ellu jääda.

«Nende loomade võime elada maailma karmimates paikades, teeb nad huvitavateks uurimisobjektideks,» selgitas Prantsuse teadlane Daniel Desbruyeres.

Ta lisas, et hiljutised hüdrotermaalsete lõõride leiud on muutnud arusaama merepõhja organismidest.

«Merepõhjad on liikide rohkuselt esikohal, kuid me ei ole veel seal asuvat lõpuni uurida jõudnud. Rõhk määrab ära, millised on seal elavate loomade omadused,» selgitas Desbruyeres

Pilte vaata siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles