Venemaa peaminister: seda vett oleks kõlvanud juua ka hiidsisalikel

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin
Vladimir Putin Foto: SCANPIX

Venemaa peaminister Vladimir Putin sai möödunud reedel esimese veeproovi, mis võeti Antarktikast jääalusest  Vostoki järvest.

Asjatundjate sõnul on see järv mitme miljoni aasta vanune, edastab Yahoo News.

Putin naljatas, et seda vett oleks kõlvanud juua ka hiidsisalikel.

«Oleks huvitav teada, äkki hiidsisalikud jõidki kunagi selle järve vett,» lisas Putin.

Siis küsis peaminister Venemaa loodusvarade ministri Juri Trutnevi käest, et äkki tema maitses selle järve vett. Minister kinnitas, et ta ei teinud seda.

Trutnev oli sel ajaloolisel momendil Antarktikas kohal, kui Vene teadlaste puurimine jõudis läbi ligi nelja kilomeetri pikkusest jääkihist ning nad jõudsid jääaluse järveni.

Kriitikute sõnul pani Putin hiidsisalike jutuga mööda, kuna need suured loomad surid välja juba 65 miljonit aastat tagasi.

Vene teadlased loodavad Vostoki järve uurides saada  uut informatsiooni Maa tekke kohta ning klimaatiliste tingimuste kohta Marsil ning Jupiteri kuul Europal, kus arvatakse samuti jääkihi all vett olevat.

Venelastel kulus 3800-meetrisest jääst läbipuurimiseks ligi 15 aastat.

Antarktikas on praegu suvi ja õhutemperatuur vaid miinus 40 kraadi ringis. Teadlaste sõnul on neil üsna vähe aega, et seda järve uurida, kuna varsti hakkavad temperatuurid uuesti langema.

Venelastele kuuluvas Vostoki polaarjaamas on mõõdetud ka Maa madalaim temperatuur – miinus 89,4 kraadi.

Vostoki järv on suurim umbes 140 Antarktise mandrijääalusest järvest. Järve pindala on 15 690 ruutkilomeetrit ja maht umbes 5400 kuupkilomeetrit. Järv on piklik. Selle suurim pikkus on 250 kilomeetrit ja laius 50 kilomeetrit.

Veetemperatuur on vahetult jää all –3,2 kraadi. Selle temperatuuriga vesi on vedelas olekus ülalt rõhuva paksu jääkihi tõttu. Sügavamal on järv märksa soojem, vähemalt pluss kümme kraadi.

Tõenäoliselt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles