50 – 200 miljoni aasta pärast on Maal uus supermanner Amasia

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
50 – 200 miljoni aasta pärast on Maal uus supermanner Amasia
50 – 200 miljoni aasta pärast on Maal uus supermanner Amasia Foto: SCANPIX

USA Yale´i ülikooli teadlaste sõnul on 50 – 200 miljoni aasta pärast nüüdsel põhjapooluse kohal Põhja-ja Lõuna-Ameerika ning Euraasia manner koos.

Uue supermandriga võivad liituda ka Aafrika ja Austraalia, edastab BBC.

Viimati toimus supermandri tekkimine 300 miljonit aastat tagasi, mil tekkis Pangea. 200 miljonit aastat tagasi hakkas see lagunema nüüdisajal olemas olevateks mandriteks.

Maal toimub pidev mandrilaamade liikumine.

Geoloogide sõnul on miljardite aastate jooksul toimunud mitmeid selliseid suuri mandrilaamade liikumisi, mil moodustuvad uued supermandrid. 1,8 miljardit aastat tagasi tekkis supermanner Nuna, miljard aastat tagasi Rodinia ning 300 miljonit aastat tagasi Pangea.

Uus superkontinent nimetati teadlaste poolt Amasiaks, kuna see tekkivat põhiliselt Põhja-ja Lõuna-Ameerikast ning Aasiast.

Uurijad pakkusid selle mandri umbkaudse tekkeaja välja varasemate mandrimoodustumiste aegade põhjal.

«Uue mandri teke on üsna sarnane Pangea tekkega. Samas ei saa me täpselt ennustada, millise kuju see manner võtab. Meie mudelis saavad Põhja-ja Lõuna-Ameerika kokku, sulgedes Kariibi mere. Põhja-Jäämeri kaob Põhja-ja Lõuna-Ameerika ning Euraasia ühinemise tõttu,» sõnas Yale`i ülikooli geoloog Ross Mitchell.

Arvutimudeli kohaselt liiguvad Põhja-ja Lõuna-Ameerika esmalt sinna, mida tuntakse Vaikse ookeani niinimetatud tuleringina. Euroopa, mis on osa Euraasiast, Aafrika ja Austraalia võivad saada üheks mandriks, välja jääb vaid Antarktika.

Edasisel liikumisel tekib aga uus superkontinent Amasia.

Yale´i teadlaste uuring põhineb maakera erinevate paikade kivimite magnetuuringul. Kivimites leiduvad magnetilised omadused näitavad kivimite varasemat paiknemist.

Arvutianimatsiooni abil näitasid teadlased viimase 500 miljoni aasta jooksul toimunud mandrilaamade liikumisi.

Uuring paljastas, et iga uus superkontinent tekkis eelmisest 90 kraadi kaugusele kas samale maakera poolele  või teisele poolele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles