Egiptusest tasub otsida inimkonna kultuuriväärtusi

Kairo Kan el-Kalili turg, mille kõrvaltänavad prügi sisse upuvad. Egiptusest ei tasu otsida midagi ehtsat ja kvaliteetset, kuid punast pipart, piparmünti ja mõne varsti hargnema hakkava T-särgi võib ometi kaasa tuua. Foto: Teet Roosaar/Pärnu Postimees

Lõõskav päike Egiptuses Kuningate orus on ebameeldivam kui Eestimaa lõikav tuul. Sellele vaatamata tasub Egiptuses just ajalooga tutvuda, mitte Punase mere ääres basseinis vedelda.

Enamik reisifirmadest viib eestlased kas Aafrikas asuvasse Hurghadasse või Aasias asuvasse Sharm el Sheiki.

Vaid Germalo ja Pärnus asuv Gondvana on organiseerinud marsruudi, mis asetab põhirõhu kultuuriväärtustele. Valisin Gondvana, kelle programmis on peale Kairo ja Luxori ka Aleksandria ja Siinai poolsaar.

Kairo

Öine Kairo on lennukiaknast vaadates vapustav. Tohutu tuledemeri vaheldumisi pimedamate laikudega saadab maandujat kümmekond minutit. 18 miljoni elanikuga linn asub küll Aafrikas, ent on pigem Araabia kultuuri keskus.

Miljonilinna liiklus on kurikuulus. Sõidetakse nii mitmes reas, kui mahub, osal pimedas sõitvatel autodel puuduvad tuled või on need asendatud mingite tuhmide lisatuledega. Ühissõidukid liiguvad lahtiste ustega ja sõitjate pealevõtmiseks hoogu aeglustades

Kõige sobivam koht hakata Egiptuse ajalooga tutvuma on Egiptuse muuseum. Üle 120 000 eksponaadi, kõik 1400-5000 aastat vanad. Kindlasti tasuks ära vaadata Tutanhamoni hauakambrist leitud kuldesemed ja maksta 70naelane lisatasu muumiasaali külastamiseks.

Linna suurim mošee on Saladini tsitadellis asuv Muhammed Ali mošee, mida tema suurejoonelise interjööri tõttu on nimetatud ka Alabastermošeeks. 1824.-1857. aastal ehitatud pühakoda on ehe Osmani impeeriumi stiilinäide.

Enamasti muhamedlastest koosnevasse linna mahuvad rahulikult ka kristlaste ja juutide pühamud. Kuigi Iisraeliga on Siinai poolsaare pärast sõditud, ei tule keegi vanalinnas asuvat sünagoogi või kristluse algusaegadel rajatud kopti kirikut rüüstama. Kümme protsenti egiptlastest on kristlased, valitsus hoiab äärmuslased karmi kontrolli all.

Tegime õhtul väikese lõbusõidu mööda Niilust ja vaatasime kõhutantsuetendust. Aafrika kõige suurema jõe vett ei soovitanud giid Maris Kurme isegi mitte puutuda, rääkimata selles ujumisest.

Püramiidid

Egiptuse kõige tuntumad püramiidid on kolm Giza püramiidi, mida meil õnnestus vaadata nii õhtupimedas kui päikeselõõsas. Antiikaja maailmaimede hulka kuuluvate ehitiste suurus on muljetavaldav, eriti võrreldes kitsukeste käikudega, mida mööda poolkummargil ehitise sisemusse tuleb ronida. Et inimesi lubatakse käikudesse korraga liiga palju, tasuks enne mõelda, kas olete valmis ruumipuudust ja palavust taluma.

Cheopsi, Hafra ja Mykerinose püramiid koos nina kaotanud sfinksiga moodustavad kompleksi, mille mastaape on igal inimesel huvitav tajuda. Pea inimesekõrguste kiviplokkide jõumasinate abita üksteise otsa ladumine väärib imetlust ja põhjustab tänapäevani vaidlusi.

Tegelikult tasuks püramiididega tutvumist alustada Sakkara astmikpüramiidist, mis on Egiptuse vanim ja millest Giza püramiidide ehitajad eeskuju võtsid. Sakkara asub tunnipikkuse reisi kaugusel Kairost lõunas ja oli Memphise, Alam-Egiptuse muistse pealinna valitsejate viimne puhkepaik.

Memphisest suurt midagi järel pole, kuid seal eksponeeritakse Uue riigi aegseid leide, teiste seas Egiptuse suuruselt teist sfinksi ja Ramses II pikali kukkunud kuju. 2670. aastal eKr ehitatud astmikpüramiidi lähedal võib tutvuda valitseja hauakambriga.

Aleksandria

Enne sõitu Luxori lähedal asuvatesse noorematesse matmispaikadesse tegime päevase reisi Vahemere rannikul asuvasse Aleksandriasse, mille asutas 331. aastal eKr Aleksander Suur. Kuigi muistne Aleksandria on meresügavustesse vajunud, tasub kindlasti vaadata UNESCO abiga taasloodud Aleksandria raamatukogu, teisest sajandist pärit katakombe, Pharose tuletorni kohale ehitatud Qait Bey kindlust ja Montaza aedu.

Aleksandria on Egiptuse kõige euroopalikum linn, kuid kõrvuti moodsate kõrghoonetega näeb siingi meie jaoks harjumatut räpasust. Linnas elab seitse miljonit elanikku, Vahemere-äärne kliima meelitab kohalikke jaheduseotsijaid.

Mulle jättis kõige suurema elamuse maailma suurima lugemissaaliga raamatukogu oma avangardse arhitektuuriga. Haruldaste käsikirjade osakonnas on välja pandud püha koraan, Gutenbergi piibel, rullraamatud, pärgamentraamatud jpt teosed, mida mul seni polnud õnnestunud näha.

Raamatukogu on kaetud Assuani graniidiga, millele on graveeritud erinevate kultuuride ja ühiskondade kirjatähed ja graafilised märgid kogu maailmast. Muide, kohalikes söögikohtades asuvatest menüüdest ei saa te tuhkagi aru, sest egiptlased kasutavad india numbreid ja araabia keelt.

Luxor

Põhja-Egiptusega tutvutud, on aeg lõunas asuvasse Luxorisse (kreeklastele tuntud kui Teeba) sõita. Enamik ligi kaheksatunnisest teekonnast möödus ööhämaruses, kuid hommikutundidel võis näha rongiakna taha jäävaid suhkrurooistandusi, lambakarju ja talupoegade elamuid.

Kuningate org on vaaraode matmispaik alates 1490. aastast eKr. Selle kõige kuulsam hauakamber on 1922. aastal leitud Tutanhamoni viimane puhkepaik, mille aarded on viidud Kairosse Egiptuse muuseumi.

Külastajatele avaneb eeskätt hauakambrite interjöör ehk tunneleid kaunistavad maalingud. Erinevalt püramiidide kitsukestest tunnelitest on siin piisavalt avarust ja värsket õhku, et seintelt egiptlaste muistset elu uurida, sarkofaagid ise on tühjad või mujale veetud.

Kuigi igal pool tuleks pead päikese eest kaitsta, on see Kuningate orus vältimatu. Väljas on üle 40 kraadi sooja, mägede vahel ei puhu kübetki tuult.

Kuningate oru lähedal on Hatšepsuti tempel: tohutu kolmeastmeline ehitis rohkete kujude ja seinamaalingutega. Hatšepsut oli üks vähestest naisvaaraodest, eesti keeles ilmus temast hiljuti raamat.

Tagasiteel Luxori poole möödusime 21 meetri kõrgustest Memnoni kolossidest, mis valvasid sissepääsu nüüdseks hävinud Amenhotep III templisse.

Egiptuse suurim tempel on rohkem kui kolmel ruutkilomeetril laiuv Karnaki tempel, mille kõige kuulsaim osa on 122 kuni 21 meetri kõrgust sammast.

Karnaki templist viis Luxori templisse sfinkside allee, mis tänapäevaks on säilinud ainult Luxori templi poolses osas. Luxori templi ees seisva graniitobeliski paariline asub Pariisis Concorde'i väljakul.

Luxorist turismibussid omapäi Hurghadasse sõita ei tohi. Kolm korda päevas kogutakse bussid kokku ja politsei eskordib 40-60 bussist koosneva konvoi kuurortlinna.

Hurghada

Luxoris rääkis giid, et inglise vanatüdrukutel on kombeks üürida felucca (Niiluse purjepaat) ja sellel koos laevnikuga nädalakese elurõõme nautida. Hurghada on vallutanud venelannad, kes hotelli rannas palja ülakehaga päevitavad ja kohalike noormeeste meelitusi naudivad.

Läksin õhtul pärast päikeseloojangut linna jalutama ja jätsin särgi hõlmad eest lahti. Ühes kangialuses kleepusid ligi noorukid, kes rõhutatult pärisid, kas päike ikka hakkas hästi peale.

Palusin vabandust ja panin särginööbid kinni. Üks läheduses olnud müüja tunnistas hiljem, et see situatsioon oli päris ohtlik: noorukid norisid tüli.
Samal ajal võis Kairo hotellis teenindajatel lausa miniseelikuid näha. Ilmselt ei käinud nad nendega siiski tänavatel.

Sharm el Sheik

Suessi kanal jagab Egiptuse kaheks: Siinai poolsaar koos sellel asuva Moosese mäe, Katariina kloostri ning Sharm el Sheiki ja Nuweiba kuurortlinnaga jääb juba Aasiasse.
Kui Hurghada on kohalikust linnast tekkinud turismipiirkond, siis Sharm el Sheikis elavad ainult turistid.

Suhteliselt steriilsed hotellikompleksid asuvad üksteisest kaugel, hommikul viskab koristaja tühjad pudelid lihtsalt aia taha kõrbe.

Kuurordis tasub kindlasti nautida värskelt pressitud mahlu. Klaas apelsini-, sidruni-, mango- või maasikamahla maksab meie rahas 28-44 krooni.

Ega kuurortlinnades muud teha olegi kui ujuda, päikest võtta ja raamatut lugeda. Lisatasu eest pakutakse võimalust kalu vaadata, kõrbes sõita ja Kairos või Luxoris ekskursioonil käia.

Moosese mägi

Osa grupist jättis öö magamata ja ronis päikesetõusuks Moosese (Siinai) mäele. See koht on oluline nii kristlastele, muhamedlastele kui judaistidele, sest vana testamenti tunnistavad kõik kolm religiooni.

Retk on väsitav, kuid eneseületamine pakub rahuldust. Kaks kolmandikku teekonnast on laugjam ja kulgeb mööda kaamelirada, kolmandik tuleb järsemast trepist minna.
Et olime beduiinide juures kaamelitega juba sõitnud, ei läinud keegi rohkete kaamelipakkumistega kaasa. Omal jalal on ikka kindlam kui kaameli turjast kramplikult kinni hoida.

Päikesetõusu jälgis mäe otsas korraga oma kolm-nelisada inimest. Pakuti teed ja igasuguseid vidinaid, Jumala T-särki ei müünud keegi.

Moosese mäe jalamil asub 4. sajandil asutatud Püha Katariina klooster, mis on Vatikani järel olulisim ikoonide ja pühakirjade panipaik. Kui muhamedlus pead tõstma hakkas, jätkus kloostri asukatel tarkust muretseda kaitsekiri Muhamedilt endalt. Tänu sellele ja oskuslikule diplomaatiale pole ükski vallutaja kloostri müüride taha jõudnud.

Kaev, mille ääres Mooses neidudele kallalekippujaid peletas ja ühe neiu hiljem naiseks sai. Põlev põõsas, kuhu soove riputatakse. 6. sajandist pärit puituksed. See koht on täis ajalugu.

Kan el-Kalili turg

Viimane päev jäi asjade kaasaostmiseks. Egiptusest ei tasu otsida midagi ehtsat ja kvaliteetset, kuid punast pipart, piparmünti ja mõne T-särgi võib ometi kaasa tuua. Pakutav papüürus võib olla tehtud banaanilehtedest, hõbeehted kipuvad kiiresti mustaks minema.

See-eest oli elamusterohke Kairo Kan el-Kalili turg. Kui peatänaval võis veel prügihunnikutest mööda kõndida, siis kõrvaltänavad lausa uppusid laga sisse. Midagi söödavat me sealt ei ostnud.

Alati tuleb teada kauba ligikaudset väärtust. Giid soovitas alustada 50-70 protsenti esialgsest pakkumisest madalamalt, et siis kompromissini jõuda, tihti andis aga tulemusi ütlus "sellest hinnast rohkem ma ei maksa".

Berlitzi reisijuhtide alguses on iga maa kümme olulisemat huviväärsust. Gondvana pakkus neist kaheksat. Ainsana jäi käimata Abu Simbeli templis ja sõitmata felucca'ga.