Vostoki järv võib peita tundmatuid eluvorme ja Hitleri salaarhiivi?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Satelliitpilt jääalusest Vostoki järvest
Satelliitpilt jääalusest Vostoki järvest Foto: Wikipedia.org

Vene teadlastel kulus 20 aastat, et puurida Antarktika suurima jääaluse järveni, mis kannab nime Vostok.

Puuriti läbi 3800-meetrisest jääkihist, edastab news.com.au.

Teadlasi huvitab nüüd küsimus, mida see järv endas peita võib. Arvatakse, et seal võib olla unikaalseid elusorganisme, millele sealne keskkond on eluks sobiv.

Vostoki järve põhjas on veetemperatuur kümme plusskraadi ning hapnikusisaldus on 50 korda suurem kui tavaliselt mageveekogudes. Arvatakse, et need olud on tingitud geotermilistest soojusallikatest.

Teadlaste sõnul võib selle järve uurimine anda informatsiooni selle kohta, mis võib leiduda näiteks Marsi jäise pinna all. Või siis Saturni kuul Enceladus ning Jupiteri kaaslasel Europa.

Kuid Venemaa uudisteagentuuri RIA Novosti andmetel võib selles järves peituda Natsi-Saksamaa diktaatori Adolf Hilteri salaarhiiv.

RIA Novosti viitas Saksa admirali Karl Dönitzi 1943. aasta kirjutisele, milles seisab, et «Saksamaa allveelaevade abil loodi maailma otsas füüreri jaoks vallutamatu paik».

Enne seda kui natsid 1945. aastal alla andsid, olid nad Vostoki järve kohal olevasse jääkihti asunud rajama tunnelitevõrgustikku. Seal olevat mitu kastitäit Natsi-Saksamaa Kolmanda Riigi reliikviaid, kaasa arvatud Hitleri salaarhiiv.

Kuid mitte ainult arhiiv. Väite kohaselt toimetas allveelaev U-977 Hitleri ja ta naise Eva Brauni jäänused Berliinist Antarktikasse, lootuses neid kunagi kloonida ning ellu äratada.

Teadlaste arvates on Hitleri arhiivi kohta käiv vaid legend.

Šoti Edinburghi ülikooli geofüüsik Martin Siegert selgitas, et venelaste jääpuurimine ei pruukinud kuigi puhas olla ning see võis saastatust tekitada ning organisme hävitada.

«20 miljoni aasta vanune puutumatu ala võis pöördumatult kahjustada saada,» lausus šotlane.

Venelaste uurimismissiooni suhtes on kahtleval seisukohal ka Prantsuse aatomienergia agentuuri uurija Jean Jouzel.

«Mul on venelaste Vostoki järve uuringute osas eelarvamusi. Uuring võib anda informatsiooni aegade jooksul aset leidnud kliimamuutuse kohta. Antarktika jää sisaldab iidse süsinikdioksiidi molekule. Samas aga võisid puurimiseks kasutatud ained ja puurid neid hävitada,» lausus prantslane.

Ta lisas, et tehnilisest vaatevinklist oli ligi nelja kilomeetrise jääkihi puurimine suurepärane saavutus, kuid teaduslikust vaatepunktist vaadates ei pruugi uuring midagi uut anda.

Vostoki järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all. Tegemist on Antarktika mandrijää alusest 140 järvest suurimaga.

Vostoki järve pindala on 15 690 ruutkilomeetrit ning maht 5400 kuupkilomeetrit. Järve suurim pikkus on 250 kilomeetrit ning laius 50 kilomeetrit.

Vostoki järve katva jääkihi paksus on erinev. Põhjas on jää paksus 3600 meetrit ning lõunas 4250 meetrit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles