Itaalia ja briti teadlased kavatsevad teha 16. sajandi astronoomi Galileo Galilei jäänustele DNA-testi.
Galileo Galilei jäänustele tehakse DNA-test
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. jaanuar 2009, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul loodetakse selle testiga leida vastus küsimustele, mis probleem oli Galileil silmadega, kirjutab Reuters.
On olemas dokumenteeritud fakte, mille kohaselt oli Galileil vanemas eas väga vilets nägemine ning viimased kaks aastat oma elust oli ta pime.
«Kui me teaksime, mis tema silmadega oli, siis saaksime luua arvutimudeli, kuidas tema võis läbi teleskoobi taevast näha,» sõnas uurija Paolo Galluzzi.
Galluzzi on Firenze ajaloo- ja teadusmuuseumi juht.
«Teame, et Galileil oli perioode, mil ta nägi hästi ja siis perioode, mil ta nägi halvasti,» selgitas silmaarst, rahvusvahelise silmaarstide akadeemia juht Peter Watson.
Watson uuris Galilei käekirja, kirju ja temast maalitud portreesid. Silmaarsti arvates kannatas kuulus astronoom müoopia ehk lühinägelikkuse all. Lühinägelikkuse puhul on sarvkest keskelt liiga õhuke ja kumer ning ebaühtlane või silmamuna on liiga pikk ja valguskiired koondatakse liiga vara. Võrkkestale uuesti hajunud kiired ja nägemine on hägune.
Uurija arvates ei tekkinud Galileol silmadega probleemid mitte päikesesse vaatamisest, vaid kaasa sündinud müoopiast.
Lisaks kaotas astronoom nooruses mingiks ajaks kuulmise ning teda vaevas artriit. Watsoni arvates võisid need haigused mõjutada ka Galilei silmi.
Uurijate arvates tegi Galileo oma viletsa nägemise tõttu astroloogilistes vaatlustes vigu.
«DNA-test peaks andma vastuse, kui suures ulatuses ta silmad kahjustatud olid ja kuidas see mõjutas ta nägemist,» lisasid uurijad.
Galileo Galilei (1564 – 1642) oli Itaalia füüsik, astronoom ja filosoof. Avastas vaba langemise seadused, sõnastas inertsiseaduse, rajas mehaanika alused. Tõestas esimesena Koperniku süsteemi kehtivuse. Ehitas 1609 pikksilma ja avastas sellega mitu astronoomilist objekti. On maetud Firenzesse.