Väljaandes Philosophical Transactions of the Royal Society B avaldatud artiklis seisab, et maailmas aset leidvate konfliktide ja ka sõdade põhjustajaks on esmajoones meeste seksuaalsus ja vallutamissoov.
«Meessõdalase» instinktid muudavad mehed agressiivseks?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. jaanuar 2012, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meessõdalase» instinktid sunnivad mehi olema agressiivsed igaühe vastu, kes nende arvates on vaenlased, edastab The Telegraph.
Kui asjale läheneda evolutsioonilisest vaatevinklist, siis varajastes ühiskondades aitas ründamine ja vägivald meestel nende kogukonnas positsiooni parandada. Nüüdisühiskonnas toob agressiivsus kaasa sõjad.
Naised seevastu kasutavad diplomaatilisuse ja sõpruse taktikat, püüdes konflikte lahendada, enne kui need liiga suureks paisuvad ning samas sellega ka oma lapsi kaitsta.
Evolutsiooniteadlased uurisid niinimetatud meessõdalase hüpoteesi ning leidsid, et läbi ajaloo igas ühiskonnas on mehed algatanud konflikte ja sõdu isikute või gruppide vastu, keda nad oma vaenlaseks peavad.
«Meeste käitumine, mille eesmärgiks on oma seksuaalsuse demonstreerimine ja suure arvu järglaste tagamine, on sarnane šimpanside territoriaalse käitumisega,» selgitasid uurijad.
Uuriti ka seda, kas meestel on suurem kogukonnatunne kui naistel ning kas meestel tekivad oma grupi sees sõbralikumad suhted, kui välisvaenlase oht on kasvanud.
Asjatundjad selgitasid, et kuigi meestel on jäänud varasemast ajast käitumismall, mille kohaselt väljapool oma hõimu või kogukonda olevad isikud on automaatselt vaenlased, siis nüüdisajal on see ajast ja arust atavism.
«Varasemal ajal põhjustas meeste rivaalitsemine ja oma võimu näitamine laiaulatuslikke sõdu riikide ja impeeriumide vahel. Tänapäeval on need kahanenud näiteks kahe jalgpallimeeskonna fännide omavaheliseks kakluseks ja jalgpalliga seotud vägivallaks,» selgitati.
«Konflikt ja selle lahendamine on päevakorral ka nüüdisühiskondades. Inimkäitumine on tuhandete aastate jooksul ühesuguseks jäänud. Ikka nähakse oma kogukonna väliseid või teisiti käitujaid vaenlasena,» selgitas uuringut juhtinud Mark van Vugt.
Van Vugt lisas, et varajastes ühiskondades olid agressiivsed ja sõjakalt meelestatud mehed need, kes said võimu ning koos võimuga ka rohkem seksuaalpartnereid ning ka järglasi.
«Samamoodi käituvad ka šimpansid. Isased jälgivad pidevalt oma piire, et keegi teistest isastest tema alale ei siseneks. Kui selleks on mõne teise grupi emane, võib isane ta endale võtta. Kui aga siseneb mõni isane, siis tekib võitlus ning sissetungija võib hukkuda,» selgitas van Vugt.
USA teadlaste uuring näitas, et evolutsiooni käigus meestel tekkinud agressioon ja vaprus on tingitud sellest, et saada rohkem territooriumi ja seksuaalpartnereid.
Küttide-korilaste grupeeringud olid tihtipeale vaenujalal teiste gruppidega. Lahingus võeti üle maid, asju ja naisi kui autasu võidu eest.
Ajaloost on teada mitu juhtumit, mil meeste seksuaalsus ja maadevallutamine on seotud. Üks neist on Mongoolia sõdalane Tšingis-khaan. Tema seksi- ja paljunemissoov viis selleni, et tal on tänapäeval16 miljonit otsest meessoost järglast.
Ka viikingid jätsid oma geenijälje. Nii on viikingite järglasi Šotimaal, Skye saarel ja Islandil.